Eesti jaekaupmeeste müüginumbrid kosuvad jõudsalt, kuid tööstustoodang on olnud languses juba kolm kuud järjest. Samasugune pilt avaneb ka paljude teiste riikide majanduses.
Tööstustoodangu ja jaekaubanduse müügimahu värsked numbrid näitavad ilmekalt, kui erinevas suunas puhub tuul nende kahe valdkonna ettevõtjate jaoks. Tööstustoodang vähenes augustis aastases võrdluses 2,5 protsenti. Samal ajal ei saa jaekaubandus nigela nõudluse üle kuidagi kurta. Isegi inflatsiooni mõju maha lahutades suurenes jaekaubanduse müügimaht augustis neli protsenti.
Taoline vastuolu peegeldab hästi nii mujal Euroopas kui ka kogu maailmas laiemalt võimust võtnud trendi – kaubandus ja teenindus naudivad häid aegu, samas kui tööstuse mured aina süvenevad. Seletamatu ebakindluse laine näib olevat võimust võtnud ettevõtjate üle, sundides neid investeeringuid edasi lükkama. Suure narratiivina on seda seotud kaubandussõdade ajastuga, kus Hiina järel ähvardavad USA kaitsetollid peatselt tabada ka Euroopat. Samas tundub seda kõike isegi Trumpi kaela veeretamiseks natuke liiga palju. Igal juhul mõjutab ühe ettevõtja konservatiivne ettevaatlikkus kümmet järgmist.
Eesti tööstustoodangu kasvu suurim pidur on põlevkivienergia järsk kokku kukkumine. Võrreldes 2018. aastaga on elektrienergia tootmine vähenenud poole võrra. Samal ajal töötlevas tööstuses on enamikus kuudest olnud näha isegi üsna head kasvu.
Kas siinne töötlev tööstus on suutnud globaalseid trende eirata? Pigem siiski mitte. Nimelt on tootmismahtusid aidanud kasvutrendis hoida ennekõike suur elektroonikatööstus. Olulistest tegevusaladest on stabiilselt hästi läinud ka toiduainetööstusel. Teistel aladel on näha tootmismahu pöördumist langustrendi.
Jaekaubandusettevõtete viieprotsendise käibekasvu kõrval tuleb meeles pidada, et keskmine brutopalk on tänavu kasvanud üle 7 protsendi. Samasugune pilt avaneb ka panganduses – eraisikute hoiused on aastaga kasvanud ligi 10 protsenti, samas kui laenuportfelli kasv jääb alla 7 protsendi. Eestlaste säästmismäär ületab Euroopa Liidu keskmist ilmselt ka tänavu, mis eristab meid selgelt teistest Balti riikidest, kuid ka meie enda minevikust.
Numbrid on ilusad aga selle tarbimise suurenemise taga on tegelikult ca 20 % meie elanikkonnast,ülejäänud elavad ikka palgapäevast palgapäevani.
Soovitan Nestori härral minna mõne väiksema linna kauplusse mõned päevad ennem kuu lõppu ja siis pärast viiendat kuupäeva uuesti .
Pärast seda tahaks muljeid lugeda kui julged jägada !