Haridusminister Mailis Reps käis möödunud aastal välja plaani muuta lasteaias käimine teatud vanusest kohustuslikuks, kuid praeguseks on ideest loobutud ning üks põhjuseid on muudatuse kulukus.
Reps tutvustas 2018. aasta juunis plaani kehtestada kohustuslik alusharidus, mille puhul peaks vanem, kes soovib last koju jätta, selle vormistama koduõppena ning teatud aja tagant lasteaias kohal käima, et õpetajad saaksid tema arengut jälgida.
Ühtlasi nägi plaan ette, et lasteaed oleks kohustuslikkuse puhul kas täielikult või mingis ulatuses tasuta.
Riigieelarve seaduses haridusministeeriumi valitsusala eelarvest lasteaia kohustuslikuks muutmise kavatsust ei kajastu ning haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Ingar Dubolazov ütles ERR-ile, et alushariduse kohustuslikkus ei ole enam plaanis.
„See on päevakorrast maas,” kinnitas ta. „Tänases olukorras on kindlasti üks põhjustest ka see, et see on kulukas. Praeguses mõttes väga kallis.”
„Haridusministeerium ei ole sellest sihist loobunud, kuid kuna praegu toimub uue alushariduse seaduse väljatöötamine, siis kindlasti uuel aastal muudatusi ka ses aspektis ei saa tulla,” ütles Dubolazov Lääne Elule.
„Kui haridus- ja teadusminister Mailis Reps käis välja mõtte, et alusharidus ehk lasteaed võiks olla kohustuslik, siis ta pidas silmas seda, et kes lasteaias ei käi, oleks ametlikult koduõppel. Probleem on selles, et praegu paljud neist, kes ei käi lasteaias, võivad olla sotsiaalselt kõrvale jäetud, mis omakorda võib kaasa tuua, et koolis need lapsed hiljem vajavad õpiabi. Sõna „kohustuslik“ tähendab eelkõige seda, et omavalitsusel tuleb omada ülevaadet eelkooliealistest lastest. Kui vanem peab otstarbekaks hoida oma last enne kooli kodus ja pakkuda talle koduõpet, ei saa seda vanemale keelata,” lisas Dubolazov.
