0

Kultuurimaja ees näeb suitsiidi teinute lähedaste lugusid

Tänase suitsiidipäeva puhul on Haapsalu kultuurimaja ees plakatid. Arvo Tarmula
Tänase suitsiidipäeva puhul on Haapsalu kultuurimaja ees plakatid. Arvo Tarmula

10. september on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust suitsiidiennetusest ning aidata kaasa diskussioonile ühiskonnas.

Suitsiidiennetuspäeva puhul on Haapsalus, Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas üleval suitsiidi teinute lähedaste kogemused ja murekohad.

Lugude kogumine tõi välja peamised mured, millega lähedased kokku puutuvad, milliste emotsioonidega nad peavad tegelema ning millest oleks neile raskel hetkel abi olnud.

„Avalikkuses kehtib endiselt arvamus, et suitsiid on midagi, millest ei sobi rääkida. Vaikimine aga ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Seda tõestab ka asjaolu, et viimase kümne  aasta jooksul ei ole suitsiidide arv Eestis langenud,” tõdes peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

Psühholoogi hinnangul on üleskutse vastuseks saadetud lugudest selgelt näha, et inimesed soovivad antud teemal rääkida ning paljuski ongi neil puudu jäänud traumajärgsest nõustamisest ning tugigruppidest, kus oma kogemust jagada. „Väga mitmest meile saadetud kirjast jäi kõlama, et suitsiidiohvril oleks väga olnud vaja tuge traumaga toimetulekul. Tihtipeale tundsid lähedase kaotanud inimesed end üksi ning segaduses, rääkimata enesesüüdistustest. Paraku aga on Eestis suitsiidijärgne nõustamine puudulik ning lähedased jäävad oma kogemusega üksi. Siinkohal tasuks vaadata näiteks Soome poole, kus riiklikul tasandil pakutakse inimestele traumanõustamist, kui lähikonnas on olnud suitsiid,“ selgitas Oidermaa.

Samas toonitab Oidermaa, et tugevalt on puudu ka ennetustegevustest. „Aastas sureb läbi enesetapu 200 inimest, uuringute kohaselt mõjutab üks enesetapp sügavalt kuni 60 inimest. Hinnanguliselt on Eestis iga enesetapu kohta 25 katset. Selge on see, et probleemiga on vaja tegeleda juba ennetavas etapis. Paraku on Eestis olukord, kus riiklikku ennetuskava ei ole ning lähedased tunnevad end suitsiidse pereliikmega toime tulemisel üksi,” lausus Oidermaa.

„Natuke on ka jõuetuse tunne, et ei perearst ega sotsiaalsüsteem ei aidanud abivajajat. Leidsime lahkunu telefonist kirja, kus ta kirjutab perearstile, et aidake, ma ei taha enam inimestele halvasti ütelda, tahan saada terveks, aga psühhoterapeudile on järjekord 4 kuud, ja 1 tund vestlust maksab 50 eurot. Kuskohast töötu ja meeleheitel inimene peaks võtma selle aja ja raha, et abi saada?” seisab ühe lähedase kaotanud meenutuses.

Valik Peaasi.ee üleskutsele vastuseks saadetud lugudest on tänase päeva jooksul väljas Tallinnas Vabaduse väljakul, Tartus Küüni tänava ääres, Pärnus Ringi ja Rüütli tänava nurgal, Haapsalus kultuurimaja ees Posti tänaval ja Narvas Tallinna maanteel Rahvavälja ristmikust Kangelaste prospektini. Samuti on lood üleval www.peaasi.ee veebilehel.

10. septembril kell 10 algab Riigikogus suitsiidiennetuspäevale pühendatud seminar ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalik istung. Avalik istung toimub kell 14-16 ning on jälgitav Riigikogu veebilehelt.

Suitsiidipäeva korraldavad Riigikogu sotsiaalkomisjon, Sotsiaalministeerium, MTÜ Peaasjad ja MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm.

Arvo Tarmula fotod

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz