Juhtkiri: Innar Mäesalu proovikivi

Kui Jaanus Karilaid selle aasta juuni algul Peeter Vikmani asemele endise maavanema ja Pagula juhi Innar Mäesalu aselinnapeaks tõi, tuli see kõigile ootamatult. Ka Karilaid ise möönis, et Mäesalu elu ei tule lihtne ja tal tuleb end tõestama hakata, et lahkelt antud usaldust õigustada.

Vikmani haldusalasse kuulus kõik, mis seotud ehitusvaldkonnaga. Selle aasta kevadeks oli üsna lühikese aja jooksul tema pea kohale korjunud kenake hulk tulikuumi süsi, mille põhjustasid mitmed äpardused linnavalitsuse tellitud erinevatel ehitus- ja remondiobjektidel. Valdkond ongi keeruline ja riske täis, mis tähendab, et ka väikseim tahtlik või tahtmatu minnalaskmine võib tekitada nii suure jama, et seda pole enam võimalik viisakalt ära klaarida. Rääkimata  sellest, et ka rahasummad, mis linna eelarverealt ühe või teise projekti jaoks eraldatakse, pole mingi kommiraha.

Mäesalu sai seega endale valdkonna, mille juhtimine nõuab sirget selga, tugevaid õlgu, teravat mõistust ja mehe sõna. Tema esimene proovikivi Haapsalu aselinnapeana on paras pähkel, millega kaasneb väga suur vastutus – Haapsalu uue põhikoolihoone ehitus. Selle ehituse algus on aga olnud kõike muud kui julgustav, sest ehitaja jättis juba esimesest sõlmitud kokkuleppest kinni pidamata – ehitus pidi algama eelmisel nädalal. Eelmise reede lõunaks ei olnud ehitusfirma linnavalitsuse ametlikule päringule ehituse viibimise kohta veel vastanud. Selles valguses paneb imestama muretus, millega tänase lehe uudisloos öeldakse, et praegu keegi ehituse alguse natukese viibimise pärast muret ei tunne ja ehitaja sõnul peaks juhtuma midagi eriskummalist, et tähtaeg nihkuks. Väga julged väited mõlemad.

Nii ametnikud kui ka ehitaja peavad mõistma, et on võtnud endale väga suure vastutuse – koolimaja ei ole  suvaline objekt, mille tähtaja nihkumisest nädal-kaks ei juhtu midagi. Lastele ei saa 1. septembril öelda, et tulge proovige järgmisel nädalal uuesti.