0

Okase muuseumisse tulevad 20. ja 21. sajandi akvarellid

Lääne Elu

info@le.ee

Evald Okase muuseumis Haapsalus avatakse 13. augustil kell 17 Euroopa akvarellistide ühenduste konföderatsiooni (ECWS) 22. rahvusvaheline sümpoosiumi näitus „Eesti akvarell 20. ja 21. sajandidl (kuraator Mai Levin).

Haapsalus toimub 12-18. august Euroopa akvarellistide ühenduste konföderatsiooni (ECWS) 22. rahvusvaheline sümpoosium ja akvarellinäitused on avatud Haapsalu mitmetes galeriides. Eestisse on tulemas akvarellmaali meistrid üle Euroopa 14 riigist ja lisaks on festivalile oodatud ka kõik muud kunstihuvilised.

Üritus on oluline nii Eesti kui ka Euroopa kunstielu kontekstis – Eestis ei ole enne korraldatud nii mastaapset üritust, mis on pühendatud ainult akvarellimaalile.

Evald Okase muuseumis on samal ajal vaatamiseks Eesti akvarellmaal. 20. sajandi akvarellivalikus heidetakse tagasivaade minevikku ja selle osa ekspositsioonist moodustavad kunstnike akvarellid Mart Lepa erakogust ja Kunstnike Llidu kogust. Mart Lepp omab kaasaja suurimat erakogu eesti kunstist. Innustatuna oma ema Selma Lepa kogumiskirest, hakkas ta 1960.aastate algul looma kollektsiooni, mis hõlmab laias ulatuses
20.sajandi eesti kunsti, ulatudes mõnel määral 21.sajandissegi. Joonistuste ja estampide kõrval on selles esindatud erinevad maalitehnikad, rikkalikult ka akvarell. Kunstnik tegi oma akvarellikogust 2007.aastal, Hando Mugasto 100.sünniaastapäeval erinäituse koos kataloogiga, mille kaanel oli Mugasto art deco’likult geometriseeriv akvarell “Maskiballil” (1924). Üksikute näidetega esindatud meistrid , iseäranis Paul Burman, Eduard Ole, Richard Sagrits valdasid suurepäraselt akvarelli ning nende pärandis on palju töid
selles tehnikas. Mitmed kasutasid akvarelli eeskätt kavandi-visandi staadiumis, nt Elmar Kits, kes eelistas guašši ja temperat. Esindatud on 1960-ndate kunstiuuendajad – Ülo Sooster, Olav Maran, Jüri Arrak.

1970-ndatel kerkisid esile noorena lahkunud andekas graafik Marju Mutsu ja tolleaegset uusrealismi tugevasti mõjutanud, nüüd juba aastakümneid Soomes elav maalija Ludmilla Siim.

Eesti Kunstnike liidu kunstikogu on kunagine ENSV Kunstifondi kogu, mis pärast taasiseseisvumist oli hiljutise ajani Tallinna Kunstihoone valduses. Sellest kogust jagati perioodiliselt töid muuseumidele ja mitmesugustele asutustele, seepärast peegeldab see kunsti arengut kolmveerandsajandi vältel katkeliselt, nt varasematel sõjajärgsetel kümnenditel loodut on seal väga vähe, põhiosa moodustavad 1970-80.aastatest pärinevad teosed.

19.sajandisse langeb Riia Linna Kunstikoolis enne Esimest Maailmasõda õppinud muuseumitegelase ja maalija August Pulsti (1889 – 1977), kes on kogus esindatud naüürmordiga “Õunad kannuga” (1973). Kunstiteadlase prof.Voldemar Vaga joonistuste ja akvarellide näitus Eesti Kunstimuuseumis 1984.aastal oli kunstiavalikkusele avastuslik: eriti üllatasid abstraktsed akvarellid 1930.aastate keskelt (“Impressioon sinises”, “Impressioon kollases”). Ajalooline väärtus on Aleksander Pilari (1912-1989) akvarellil “Kunstifondi hoone ehitus” (1951), mis kujutab Tallinna Kunstihoone kõrval asuvat, 1953.aastal valminud maja ehitusjärgus. Aleksander Pilar oli Enno Lehise (1912-2011) ja Valli Lember-Bogatkina (1921- 2016) kõrval üks sõjajärgsetel aastatel esilekerkinud ning elu lõpuni heal tasemel töötanud akvarelliste. Nad esindasid temperamentselt üldistavat, laia joonega, efektselt sulatustehnikat rakendavat laadi. Akvarellis on viljeldud erinevaid žanre, ent üks tähtsamaid on sõjajärgsel ajal olnud linna- või maastikuvaade ,impressionistlikult jäädvustatuna reisidel , loomematkadel või ka koduümbruses. Selle näidetele Evald Okase akvarelliloomingus , mis on praegu eksponeeritud muuseumi teisel korrusel, lisanduvad EKL-i kogust valitud tööd: peale Pilari, Lehise ja Lember-Bogatkina veel Tartu akvarellistilt Eduard Maaserilt ( 1916-1990), maalijalt Ülo Tederilt (1923 – 2008), graafik Enno Ootsingult (1940). Üldiselt liiguti alates 1960.aastate teisest poolest ka konkreetsetest paikadest lähtudes poeetilise visiooni poole, mille heaks näiteks on Malle Leisi (1940-2017) sarjad “Võrumaa” ja “Tõhela” (198o-ndate algus) . Konkreetne kasvab üle konstruktiivseks graafik Kaisa Puustaku (1945) akvarellis “Telk”(1987), sürrealistlikke nägemuspilte on loonud aastail 1973-79 Tallinnas tegutsenud ukraina maalija Vladimir Makarenko (1943) ning teatrikunstnik ja kirjanik Ervin Õunapuu (1956). Muinasjutulis-fantastilisse maalima juhib meid oma detailipeentes stilisatsioonides Maara Vint (1955). Valikule Eesti Kunstnike Liidu kogust oleme lisanud Richard Uutmaa (1905-1977) töö galeriilt Vernissage ning Roman Haavamäe (kuni 1937 Espenberg, 1891-1964) akvarelle oleme saanud tema lapselapse, kujunduskunstnik Margus Haavamäe kogust. R.Espenberg omandas kunstihariduse Tallinna Kunsttööstuskoolis ning sidus oma elu 1920.aastal Haapsaluga, mida ta on kaunistanud dekoratiivskulptuuride ja mälestussammastega.

Näituse teine osa uurib akvarellimaali tehnikat tänapäevasest vaatenurgast ja kaasaja kunsti kontekstis. Uuemaaegset akvarellimaalitehnikat harrastavatest kunstnikest osalevad
Leonhard Lapin, Marko Mäetamm, Liisa Kruusmägi, Anneliis Vabul, Kristin Rei, Mariann Hakk-Eve, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Marje Üksine, Naima Neidre, Mari Roosvalt, Illimar Paul jpt.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz