MTÜ Hoia Eesti Merd seireandmed viimasest paarist aastast ütlevad, et Nõva rannas prügi peaaegu ei ole. Üldse on seirealustes Eesti randades prügi umbes sama palju või isegi vähem kui Soome uuritud randades. Kuna Soome on teadupärast maa, kus keskkonnahoidu peetakse väga tähtsaks, siis võib näida, et meil Eestis on lood vähemalt mere puhtusega hästi. Kuna Eesti asub Läänemere kaldal ja see on väidetavalt üks saastunumaid maailmamere osasid, siis ehk on isegi kuuldused maailmamere ohtlikult suurest reostusest liialdatud?
Kahjuks ei saa konkreetsete vaatlusandmete uuringu põhjal selliseid järeldusi teha. Tegemist on siiski konkreetsete randadega, mille suhteline puhtus on suuresti randade asupaiga teene. Senised uuringud on lubanud oletada, et umbes 80 protsenti mererandade prügist jõuab sinna merelt ja 20 protsenti jääb rannaskäijatest. Jutt on rannikust tervikuna, mitte supelrandadest, kus tõenäoliselt on merelt kaldale loksuva prügi osakaal palju väiksem. Mereprügi aga ei tunnista riigipiire. Oletatavalt kergitab Soome ranniku reostust Venemaalt Neevat mööda merre ujuv prahilasu. Mõni rand pääseb prügist tänu hoovustele, mis prahi ehk sadade kilomeetrite kaugusele sõidutab või neemedele ja saartele, mis prahi enne neid kinni püüavad. Osalt on see ka Nõva ranna puhtuse saladus.
Kindlasti on oma roll siiski ka Eesti inimestel, kes oskavad randade puhtust hoida. Kui 2012. aastal oli prügiesemeid 100 m rannalõigu kohta umbes 80, siis 2018. aastal keskmiselt 40.See ei saa tulla ainult mereprügi vähenemisest. Hoia Eesti Merd rahvas tunnustab keskkonnahariduslikku aspekti, mida Teeme Ära on andnud. Teisisõnu, Teeme Ära on aidanud mererandadesse kogunenud prügist lahti saada ja pannud inimesi ka vähem prahti randadesse jätma.
Seda on muidugi raske uskuda sest tänapäeval on neid ükskõikseid looduse suhtes jalaga segada.