Tänases [15. juuni] Lääne Elus meenutab fotograaf Arvo Tarmula, kuidas 1979. aasta juunis tõid Haapsalu 700. sünnipäeva pidustused peatänava, kultuurimaja ja lossipargi ühes Krahviaiaga rahvast kolmeks päevaks nii täis, et polnud ruumi ei istuda ega astuda. Kõik see mees ühes laste ja naistega lõi end lille ja tuli pidustustele. Õhk oli oma linna tundest, uhkusest ja rõõmust paks. Ei olnud vist inimest, kes poleks kodulinna 700 aasta juubelit tähtsaks sündmuseks pidanud.
Veerandsada aastat hiljem, kui Haapsalu tähistas 725. sünnipäeva, ei tungelnud enam tänavatel nii suur rahvahulk. Toona olid korraldajad kavalalt muutnud juubelipidustused linnarahva oma peoks – juba mitu kuud varem hakati valmistama ajaloolisi kostüüme ja teatraliseeritud etendusega liiguti eri ajastuid kujutades linna ühest paigast teise. Õhtul marssis kostümeeritud seltskond uhkel sammul linnusesse, et kuulata-vaadata tõelist galaetendust. Tänavu tähistab Haapsalu 740. sünnipäeva. Ajad muutuvad, inimesed ja olud koos sellega. Kui 40 aastat tagasi oli suveürituste kalender kõikjal Eestis hõredavõitu ja iga suurem ettevõtmine meelitas inimesed kohale lähedalt ja kaugelt, siis nüüd toimub korraga nii palju põnevat, et raske on valikut teha.
Ja eks kipuvad inimesed sest suurest virvarrist ise ka väsima. Aeg-ajalt tekib Lääne Elu kommentaariumis mõne loo sabas diskussioon, et kellele seda suvist trianglit ja linna üle ujutavaid turistide horde vaja on. Paljud Haapsalu inimesed sätivadki suveplaane tehes oma käigud just mõnele sellisele nädalavahetusele, kui linnas toimub taas mõni suurüritus, ja põgenevad linnast nii kaugele kui võimalik.
Kõige rohkem omaks peetakse endiselt kindlasti Valge Daami aega, mil ka vanem generatsioon end üles lööb ja tänavale promeneerima tuleb. Ometi taandub seegi oma linna pidu paljude jaoks vaid traditsioonilise laada külastamisele ja õhtuse etenduse äravaatamisele. Kui sedagi. Nii on linn aastakümnete jooksul vaikselt käest ära antud. Kui pidu tuleb linna, jäävad paljud läänlased koju. See ei ole etteheide. See on tähelepanek, mis vajab tähelepanu ja lahtimõtestamist nii Haapsalu elanike kui ka juhtide poolt.
Miksa siis üldse siin Haapsalus oled, koli sinna lõuna eestisse.
Ărge virisege ja nautige elu.
Aru ma ei saa miks Haapsalu ei ole kehtestanud turismimaksu, mis võiks minna näiteks tänavate remondiks
see ju paljudes kohtades nii,et kui tuleb mingi suurem üritus,siis kohalikud hoiavad rohkem eemale….maailmas on palju kohti,mis on turiste täis.Mida seal siis kohalikud peaksid tegema……
see suvemelu Haapsalus. Olen üles kasvanud siin koos igasuviste promenaadi suvemuusika kontsertide, teatrietenduste ja muusikalavastustega, see on Haapsalu lugu. Lihtsalt super, kui näen maailma kuulsusi oma kunagisel mängumaal. Aga kui keegi tahab vaikust ja on koht kuhu minna, see pole keelatud. Minu kodulinn Haapsalu on just niisugune ja see on hea. Aitäh ja edu tegijatele.
Aga kui sa teaksid , kui palju need ÄRIKOLMIKUD , eesotsas praeguse linnapeaga , rahakest oma põhjatutesse taskutesse on viinud , ss sa niimoodi siin vaevalt kireksid …….
ei saa midagi. Pole vaja lugeda raha teiste rahakotis. Loe ja kasvata oma raha, kui oskad. Aga tundub, et mõni inimene oskab ainult viriseda a la kõik mis tehakse on vale ja ülekohtune, ainult mina olen üdini aus ja tean mis on õige. Kas ikka on…
… aga ega LE-lgi suurt pidu pole, rahvast na vähe üldse jäänud
Tegelikult pole häda midagi. Ainuke mure on need “välidiskoteegid” kus tümakas käib varajaste hommikutundideni. Kell 00.00 võiks otsad koomale tõmmata. Tahaks magada, ei jõua iga nv juua….
Mina kaon ka Haapsalust pea terveks suveks Lõuna-Eestisse, pole mingit huvi siin igal nädalavahetusel trügida ja ega need üritused suuremalt osalt ka mingit huvi ei paku.
muidugi on kohalike jaoks ja eriti vanemaealistele seda suvist möllu ja lärmi üleliia, kuid tõdeda tuleb ,et see on suuresti ainuvõimalik äraelamis võimalus ettevõtjatele ( toitlustus,laadad käsitööja muu müügiks) Turism ja üritused on need , mis linna elus hoiavad.