Statistikaameti kaardirakenduses avaldati Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. Eestis oli 4712 asustusüksust. Püsielanikke polnud neist 73 külas.
Asustusüksuste elanike arv
- kuni viis elanikku 344 asustusüksuses
- 6–10 elanikku 349 asustusüksuses
- Üle 1000 elaniku 102 asustusüksuses
Need arvud ei ole kahe aastaga eriti muutunud. Näiteks aastaringselt asustamata külasid oli eelmisel aastal samal ajal 71.
Kõige rohkem, 23 asustamata küla oli Võru maakonnas. Saaremaal oli neid 16 ning Hiiu, Harju ja Pärnu maakondades 8. Asustamata külad on enamasti väikesed, alla 2 km2 pindalaga, kus ongi mõni üksik talu. Sageli asuvad sellised külad olulistest teedest kaugel. Mitte ühtegi asustamata küla ei olnud Lääne, Rapla, Jõgeva, Viljandi, Valga ja Põlva maakondades.
Aastatel 2017–2019 suurenes rahvaarv kõige rohkem Harju ja Tartu maakonnas, täpsemalt Tallinnas ning Tartus koos naaberasulatega. Nende hulgas kasvas rahvaarv enim Tallinna Kesklinna linnaosas. Rohkem kui 1000 inimese võrra kasvas rahvaarv veel Haabersti ja Lasnamäe linnaosades. Rohelisi laike näeb kaardil veel, kuid enamasti jäävad nad ikkagi maakonnakeskuste ja suuremate maanteede lähedusse.
Suurim väheneva rahvaarvuga asustusüksus oli Narva linn, mille elanikkond vähenes kahe aastaga 1881 inimese võrra. Ka Kohtla-Järve suuremate linnaosade Järve ja Ahtme ning Sillamäe linna elanikkond vähenes rohkem kui 500 inimese võrra.
Üldiselt vähenes rahvaarv kõige rohkem maakonnakeskustes ja teistes väikelinnades ning maakondade äärealade asulates. Enamikus asulates oli rahvaarvu muutus siiski väike ja 66% asulates jäi vahemikku –4 kuni +4, vahendas Statistikablogi.
Piirkondlik rahvaarvu muutus, 2017–2019
imelik artikkel. Kas on eesmärgiks külad inimesteta jätta Eestimaal?