Haapsalu tantsustuudio T-Stuudio tähistas laupäeval oma 20. aastapäeva. See on märkimisväärselt pikk aeg ühe eraalgatusliku tantsukooli jaoks, mis on täitnud kõik need aastad tühimikku, mida keegi teine pole täita võtnud. Tühimik just laste ja noorte vaatepunktist, sest T-Stuudio on mõeldud kooliõpilastele 1.-12. klassini. Haapsalus on õpilaste jaoks mitmed tugevad rahvatantsurühmad, neil on võimalik tegeleda tänavatantsuga ja iluvõimlemisega, aga T-Stuudios on võimalik olnud õppida sootuks teisi tantsustiile: kaasaegne tants, loovtants, džässtants, show-tants. Seda võimalust on igal aastal kasutanud keskmiselt 50-60 noort.
T-Stuudio loodi 1999. aastal ja selle alguse juures olid haapsallased Jarmo Karing, Kai Tarmula, Mairi Grossfeldt. Alustati kultuurimaja tantsuringina, kuid mõne aasta pärast lõid Mairi Grossfeldt ja Jarmo Karing MTÜ, sest see võimaldas õpetama kutsuda erinevaid professionaale üle Eesti. Kokku on T-Stuudios nende 20 aasta jooksul tunde andnud kas igapäevaselt või projektide, töötubade ja laagrite raames kokku 42 tantsuõpetajat, nende hulgas ka sellised tuntud nimed, nagu Jüri Nael, Anti Kobin, Tarmo Tagamets, Mart Kangro jt. Eesmärk on olnud ikka ja alati sama: pakkuda lastele võimalikult mitmekesist ja heal tasemel tantsuharidust.
Umbes 10 viimast aastat on tantsukooli juhtinud Mairi Grossfeldt üksi, sest tema on tantskooli loojatest ainsana kodulinna paikseks jäänud. Umbes sama kaua on tantsukoolis käinud ka gümnasistidest noormehed – ikka terve grupp . Ega poisse pole kunagi olnud lihtne tantsima meelitada, aga Grossfeldti põhitöö gümnaasiumis andis selleks kindlasti parema võimaluse. Tema on toonud T-Stuudiosse õpetajateks ka erineva tantsukäekirjaga professionaale. Näiteks viimaste aastate põhiõpetajateks on olnud vabariigis väga tunnustatud koreograafid Annika Viibus (Pärnu), Karoline Suhhov (Tallinn) ja Evelyn Piirak (Pärnu). Mitte vähe oluline pole ehk ka see, et Viibus ja Piirak tantsuõpetaja Pärnus oli omal ajal Kai Tarmula ja hiljem olid nad juba Suhhovi õpetajad.
Targalt valitud tantsuõpetajad ja südamega tehtud töö on tõstnud tantsukooli taseme silmapaistvalt kõrgele. Kuigi võistlemine pole kunagi olnud T-Stuudio prioriteet, on esinemiskogemuse saamise mõttes osaletud nii Koolitantsul kui Kuldsel Karikal – paratamatult on tulnud ka auhinnad. Koolitantsult on korjatud eripreemiaid, nominenditiitleid ja ka üks laureaaditiitel. Võistluselt Kuldne Karikas on kaasa toodud erinevaid auhinnalisi kohti, lisaks tunnustusi ja kohti muudeltki võistlustelt.
T-Stuudio moto on olnud „Mõte liigub“, rõhutamaks vaimu ja keha võrdse arendamise tähtsust ja seda, et liikumise käivitab alati mõte ning ühtlasi paneb liikumine ka mõtte liikuma. Seda silmas pidades on mõistetav, et tantsukooli kevadkontserdid on alati läbimõeldud terviklavastused olnud. Seekordne kontsert oli tagasivaatav ja nostalgilise hõnguga. Lavalaudadel lubati paaris tantsus ka vilistlased! Huvitav oli näha laval taas ka vanemaid tantse, mis T-Stuudios ajalugu teinud, nagu „Kaval rebane“ (E. Piirak, Koolitants 2013 finalist), „Udu“ (K. Suhhov, Koolitants 2017 finalist ja Kuldne Karikas 2017 III koht) ja noormeeste tants „Surutis“ (E. Piirak ja K. Suhhov, Koolitants 2009 ja 2019 finalist). Loomulikult oli laval ka selle aasta üks tippudest „Sahmak sõprust“ (A. Viibus, Koolitants 2019 nominent). Tähelepanuväärne oli ka tantsijate enda loodud tants „Eksinud õnn“, mis samuti oli selleaastase Koolitantsu nominent. See viimane tunnustus näitab, et T-Stuudio on kõndinud õiget teed mööda: kujundanud ja suunanud noori olemaks loovam, julgem, ettevõtlikum, koostöövalmim, olemaks lihtsalt parem inimene. Sellest annab tõendust ka peale kontserti saabunud soojasõnaline kiri, mis võtab kokku olulisema T-Stuudio töö tulemusest: „Ma loodan, et te aimate ise ka, kui palju noori inimesi olete suure I-tähega inimesteks kasvatanud, neile õpetanud enesekindlust, esinemisjulgust ja julgust olla nemad ise. Ja mis minu jaoks kõige olulisem – kui paljudele olete eluteele andnud kaasa õiged väärtused juurtest, kogukonnast ja teineteise hoidmisest. Sügav kummardus ja austus minu poolt!“
Tõepoolest, ka kohaliku kogukonna elus on T-Stuudio alati kaasa löönud. Ilmselt kõigil HÕFFidel on tantsijad vabatahtlikena abiks olnud, rääkimata kostümeeritud ülesastumistest festivali avamistel. Ei teagi kokku lugeda, mitmel vabariigi aastapäeva kontserdil Haapsalu Kultuurikeskuses esinetud on, kuid märkimist väärib kindlasti EV 100-le pühendatud Gerda Kordemetsa lavastus, rääkimata paljudest muudest ülesastumistest erinevatel tähtpäevadel ja sündmustel, mis Haapsalus toimunud on.
Tantsukoolil on olnud kõigi nende 20 aasta jooksul ka palju häid partnereid ja toetajad, nende üleslugemiseks oleks vaja ilmselt eraldi Lääne Elu väljaannet. Kirjutades aga viimase kontserdi tuules, ei saa mitte jätta märkimata erakordselt head valgustust, mida Maivel OÜ professionaalid tegid (sel korral tekitas erilise efekti laservalgus!) ja on ka varem teinud. Samuti tuleb ära nimetada ka väga toredad õhtujuhid Elena Koit ja Silva Pijon TÜ Viljandi kultuuriakadeemia näitlejaeriala viimase kursuse üliõpilased), kellest esimene on ka Haapsalust pärit.
Seega, nagu eelnevast näha, mida tugevamalt juurdutakse kodukohas (või saab mõni koht justkui koduks), seda tõenäolisem on, et tullakse ka tagasi, või vähemalt tullakse ja pannakse õlg alla ning ollakse südamest abiks. T-Stuudio on kirjutanud ennast ja seeläbi ka Haapsalu paljude südamesse.
Lapsevanemate nimel
Tiina Brock
Artikli autor kirjutas oma tekstis tantsukooli nime õigesti: see on ikkagi T-Stuudio. Ei tea, miks see ära muudeti…
Tõesti ainult KIITUS, KIITUS, KIITUS!