Elektriautod muudavad vähehaaval autoturgu. Karmistuvate saastenõuete tõttu on igal autotootjal mudelivalikus juba mõni elektriajamiga auto ning seda kinnitab ka statistika: esimesed miljon elektriautot müüdi kuue aastaga, aga teine miljon juba vähem kui kahe aastaga. Autotootjatega peavad sammu astuma ka rehvitootjad, sest elektriautodele ei pruugi sobida samad rehvid, mis bensiini- ja diiselmootoriga autodele. Kasutamaks elektriautode jõudu maksimaalselt ära, tuleb rehve vastavalt modifitseerida.
„Väliselt on kõik rehvid väga sarnased, kuid see on vaid illusioon. Teadlased on aastate jooksul arendanud igale transpordivahendi tüübile sobivaima kummisegu, mustri ja struktuuriga rehvi. Seetõttu erinevad sõiduautodele mõeldud rehvide omadused maasturite omadest ning teistsugused on ka elektriautodele mõeldud rehvid,“ ütles Goodyear Eesti esindaja Risto Kivisikk.
Maksimaalne tõhusus
Elektriautod erinevad sisepõlemismootoriga autodest mitte ainult ökoloogilisest aspektist, sest põhiline erinevus on hoopis kaal. Nimelt on elektriautod traditsioonilistest autodest üle kümne protsendi raskemad, mistõttu on rehviloojate peamiseks ülesandeks rehvi külgseinte tugevdamine, et need peaksid vastu täiendavale kaalule. Sellel on omakorda mõju ka õhutakistusele, mistõttu püüavad tootjad saavutada maksimaalseid aerodünaamilisi omadusi – nii suureneb ühe akulaadimisega läbitav vahemaa.
Samas elektriauto kaalu muutus sõltub ainult reisijatest ja pagasist. Sisepõlemismootoriga auto kaal kõigub 50–70 kg, sõltuvalt paagis oleva kütuse kaalust, kuid elektriauto aku kaalub alati samapalju.
Elektriauto rehvi muster peab looma õige tasakaalu haarduvuse ja veeretakistuse vahel.
lektriautosid kritiseeritakse suhteliselt väikese sõiduulatuse tõttu ning seda enam on võimalik läbitav distants otseses seoses veeretakistusega. Suur tähtsus on ka rehvimüral – elektrimootor töötab peaaegu müratult ning seega on iga heliallikas salongis tuntav.
Loomulikult on oluliseks aspektiks ka kulumine, sest elektrimootoritel on momentaalselt suur pöördemoment – rehvid peavad tagama selle tõhusa ülekande teekattele. Seega kuluvad elektriautole paigaldatud tavalised rehvid märgatavalt kiiremini – mõnede arvutuste kohaselt koguni 30 protsenti kiiremini! See on vaevumärgatav, kuid ilmselt olulisim erinevus traditsioonilistele autodele ja elektriautodele ettenähtud rehvide vahel.
Nagu eespool mainitud, on välised erinevused rehvide vahel vaevumärgatavad ning neid oskavad tuvastada ainult spetsialistid. Üheks neist on rehvimustri ristisuunaliste vagude laius – elektriautodele loodud rehvidel on need kitsamad.
Ökoloogilisemad lahendused
Spetsiaalselt elektriautodele rehve loovaid tootjaid ei ole veel palju, kuid tulevikus see arv kindlasti kasvab. Sarnane olukord oli 10–15 aastat tagasi, kui vaid üksikud tootjad pakkusid spetsiaalselt linnamaasturitele loodud rehve. Tänaseks toodavad kõik Premium- klassi ja ka mitmed väiksemad tootjad rehve, mis tulevad paremini toime suure kaaluga ning tagavad optimaalse juhitavuse kõrgematele autodele.
Elektriautodele loodavad rehvid ei ole ainukesed maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks. Tootjad esitlevad üha sagedamini autosid, millel on suure läbimõõduga kuid kitsad rehvid. Näiteks, „Renault Scenic“ baasvarustuses on 20 tollise läbimõõduga veljed, millele on monteeritud 195 mm laiused rehvid. „Goodyeari“ spetsialistid lõid sellele mudelile spetsiaalsete mõõtmete ja suure koormusindeksiga suverehvid, universaalrehvid ning talverehvid. Sellise mõõduga rehvidel on väiksem veeretakistus, mis omakorda vähendab kütusekulu. Analoogset suunda kasutatakse ka BMW i3 puhul, mille standardsed rehvid on 155/70 R19, aga valikus on ka veljed, millele monteeritakse isegi 155/60 R20 rehvid.
„Aeg-ajalt küsitakse, kas sellise suurusega velgi ja rehve või spetsiaalselt elektriautodele toodetud rehve võib paigaldada tavalistele sõiduautodele. Seda me siiski ei soovita. Autotootjad on valinud igale mudelile sellised velgede ja rehvide mõõdud, millega saavutatakse parim ökonoomika ning suutlikkuse vahekord. Velje suuruse muutmise või spetsiaalsete ökonoomsete rehvide kasutamisega on paremate tulemuste saavutamine kaheldav. Tähtis on ka see, et mõningaid elektriautosid müüakse praegusel ajal tavalistele autodel mõeldud rehvidega – näiteks uus „Nissan LEAF“ on varustatud „Goodyear Efficientgrip Performance“ rehvidega. See näitab, et eriti heade tulemuste saavutamiseks ei ole tingimata vajalikud spetsiaalsed rehvid,“ selgitab Kivisikk.
Vähesed tootjad katsetavad elektriautodele modifitseeritud rehve, kuid mõned neist pakuvad konkreetseid tooteid või kontseptsioone. Mõningad spetsiifilised omadused on elektriautode puhul kriitilise tähtsusega ja on vägagi keeruline leida ideaalset kompromissi näiteks piisavalt tugeva külgseina ja mugavuse vahel.
