Iga aiandusega vähegi kokku puutunud inimene teab, et selle hobi juures on kolm kõige kurnavamat, raskemat ja tüütumat tööd kaevamine, rohimine ja kastmine. Ning et seda peaks tegema võimalikult väikeses mahus, on leiutatud igasuguseid vigureid. See, et iluaias on okaspuude ja põõsaste alad tervikuna läbi kaevamata jäetud ning niitmise-rohimise vältimiseks killustiku või männikoorega multšitud, on juba üsna tavaline. Aga hoopis vähem kasutatakse seda võtet köögiviljaaedades. Inimestele, kellega püüdsin enne pihta hakkamist seda asja arutada, ei tundunud see üldse võimalikki olevat. Tõepoolest – tavapärane agrotehnika nõuab igasügisest maa läbikaevamist koos sinna sõnniku või komposti lisamisega, igal kevadel uute peenarde tegemist, suvi läbi kestvat umbrohueemaldust, kastmist ning kobestamist.
