Riigikogu esimees Eiki Nestor pidas kõne riigilipu pidulikul heiskamisel Kuberneri aias 24. veebruaril 2019.
Tere ja ilusat pidupäeva kõigile lipu heiskajatele nii siin Toompea nõlvadel kui kodudes. Meie vaba riik saab täna 101-aastaseks. See 101 on ise üks äärmiselt vahva number ent täna on meil põhjust rõõmustada ka selle üle et 24. veebruaril, Vabariigi sünnipäeval, tõusis lipp Pika Hermani torni uuesti täpselt kolmkümmend aastat tagasi. Ja nii on ja nii jääb.
Head kaasmaalased! Eesti riik on tugev siis kui me usume temasse. Usume nii nagu teevad seda need tuhanded lauljad, tantsijad ja peolised, kes sellel suvel juubelilaulupeol meid oma loominguga haaravad. Või nii nagu teevad seda sellel aastal armsa ümmarguse maakera igast nurgast siia sõitvad ESTO päevadel osalejad. Nad teavad, et Eesti Vabariik ei ole vanaema mälestus või muinasjutt lapsepõlvest, vaid koht, mis neid hoiab ja neist lugu peab. Ja kui mõni neist pole saanud aega Eesti koju mitme aasta jooksul tulla siis ei maksa imestada, kui nad nähtust siirast rõõmu tunnevad. Nad usuvad Eestisse.
Aga uskuge Eestisse ka nii nagu teevad need tüdrukud ja poisid, kes täna hommikul on tulnud siia koos ema isaga lippu heiskama ja hümni laulma. Ja uskuge Eestisse nii nagu need vanaemad ja vanaisad, kes koos lastelastega hümni lauldes on kimpus, sest silm läheb märjaks ja kurk kähedaks. Laul ei tule hästi välja aga süda rõkkab rõõmust, sest saad aru, et see elu saab asja eest elatud. Midagi suuremat kui vabadus ei ole võimalik oma lastele kinkida.
Uskuge Eestisse, mis on täis naeru ja lugupidamist. Mõistmist ja loomingut. Vabadust ja austavat sõnakasutust. Hoolimist ja tarmukust. Jõuluootust ja jaanipäeva ärevust. Kus on kahjuks nii kurbi mälestusi aga ka rõõmsat ootust. Kus on koostegemise lusti ja armastust. Kus kõlab ilus eesti keel ja kus kõik tunnevad end kui kodus. Uskuge Eestisse kus igaüks saab olla see, kes ta tahab. Vaba inimene vabal maal.
Õnne ja rõõmu teie kodudesse. Mina usun Sinusse, Eesti. Elagu Eesti Vabariik!
