Šoti pidu Haapsalus sai eile õhtul avalöögi Šoti toitude koolitusega.
Üheskoos Nami-Nami perenaise Pille Petersooga valmistasid huvilised Haapsalu kultuurikeskuse kohvikus ja köögis kolme erinevat sorti haggis’ega suupistet, supi, prae ja magustoidu. Toiduainetest olid šotlastele kohaselt esikohal viski, kaeratang ja vaarikad.
Kusjuures Petersoo ütles, et šotlaste seas populaarset kaeratangu Eestist ei saagi. Seetõttu hakkisid kõik need, kelle toidus seda kasutama pidi, kaerakruupe käsitsi.
Petersoo ütles, et kuna tänaõhtusel peol on nagu nii pearoaks haggis, siis seda päev varem toidukoolitusel valmistama ei hakata. Küll aga kasutas ta haggis’t kõigi suupistete sees. Üheskoos valmistati haggis-pakora, mis on Šotimaa uuema aja populaarne snäkk, kus on kasutatud nii India vürtse kui ka šotlaste rupskirooga.
Teise suupistena valmis õhtusöögil hägisega täidetud šampinjonid ja kolmandana haggis’e-filopirukad viskikastmega. Toitudes kasutatud haggis oli valmistatud Eestis Ida-Virumaal asuvas ettevõttes Lammas ja Roos.
Põhimenüüs tuli valmistamisele cullen skink ehk kalapüreesupp. Kui algses menüüs tuli kasutada külmsuitsutatud kiltturska, mis on jällegi šotlaste seas populaarne kala, siis ka seda Eestis saada polnud. Seetõttu kasutati külmsuitsutatud võikala.
Praeks oli pardifilee skirlie ja rumblethumps’iga. Skirlie on šotlaste praelisand, mis koosneb kaeratangust, võist ja sibulast. Rumblethumps valmis kartulist, kapsast, sibulast ja juustust.
Söögikorra lõpetas cranachan, mis on šotlaste üks populaarsemaid magustoite. See koosneb kaerast, vahukoorest, vaarikatest ja viskist.
Kui toidud valmis, söödi need üheskoos ära, kõrvale räägiti šoti jutte.
Arvo Tarmula fotod
