„Suuremad võimalused Matsalu lahest püüda on hea uudis, sest see on kalarikas ja populaarne püügipiirkond, kus seni võeti kalastuskaardid välja loetud minutitega. Nüüd ei ole püük seal pelgalt kiiremate privileeg, sest lube jagub rohkematele,“ kommenteeris muudatuste mõju keskkonnaminister Siim Kiisler. Keskkonnaminister lisas, et Matsalu rahvuspargi Väinamere piirkonnas kaovad kaardid sootuks.
Matsalu rahvuspargi kalastuspiirkondade püügivõimalusi muudetakse seepärast, et praegu on uuendamisel Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri, mille eelnõu kohaselt on kalapüük Matsalu rahvuspargis lubatud. Samuti leevendatakse oluliselt sealseid püügitingimusi. Matsalu kaitse-eesmärkidest lähtuvalt pole enam vaja piirata kalastajate arvu piirkondades, mille tähistus on M2, A, B, C,D, E, K ja J2.
Nimetatud piirkondades antakse 2019. aastal kalastuskaarte piirarvuvabalt. Samuti ei ole enam vajadust niivõrd suurelt piirata kalastajate arvu piirkonnas M1, kuid päris piirarvuvabalt sinna piirkonda veel kalasuskaarte anda ei saa. Sellest johtuvalt suurendatakse M1 piirkonna üldiste kalastuskaartide arvu 60-lt 90-le. Lisaks jagatakse piirkonna M1 kalastuskaardi kehtivus senise ühe asemel viieks perioodiks – neljaks kuuajaliseks ning üheks 15-päevaseks perioodiks.
2019. aastaks suurendatakse ka Piirissaare püsielanike kaldavõrkude piirarvu 100-lt võrgult 125-le. Muudatusega avardatakse Piirisaare püsielanike püügivõimalusi. Teadlaste hinnangul ei suurenda muudatus siiski oluliselt püügikoormust, sest peamiselt püütakse kevadisel perioodil särge.
Lisaks muudetakse kalastuskaartide kehtivuse aega. Noile siseveekogudel, kuhu on varem kehtestatud kuuajalised nakkevõrkude kalastuskaardid, antakse uuel aastal nädalased kalastuskaardid. Muudatusega antakse suuremale hulgale harrastuskalastajatele võimalus püüda siseveekogudes nakkevõrguga. Üldist püügikoormust ei suurendata.
Kahel veekogul vähendatakse Eesti Maaülikooli teadlase soovitusel püügivõimalusi 25% võrra. Need on Tartu maakonnas paiknev Pangodi järv ja Valga maakonnas paiknev Aheru järv, mis on sobilikud kohale, ühele harrastuskalastajate huviorbiidis olevale kalale. Paraku on katsepüügid näidanud, et koha arvukus neis veekogudes on kahanenud, mistõttu on püügivõimaluste vähendamine vajalik.
Täpsustatakse ka maakondade piirid merel, sest kuni tänaseni seda tehtud ei ole. 2019. aasta määrusesse lisatakse iga maakonna järele punktid, mille ühendusjooned maakondi üksteisest eraldavad. Maakondade merepiirid on vaja seada eeskätt selleks, et vähendada olukordi, kus ühte maakonda soetatud nakkevõrgu kalastuskaardiga on tegelikult püütud naabermaakonna territooriumil.
Muudatused puudutavad uusi püsiasustusega väikesaari, millele määratakse 2019. aastaks teatav hulk kalastuskaarte nakkevõrkudega püügiks. Need väikesaared on Aegna, Kesselaid, Naissaar, Osmussaar ja Väike-Pakri. Nakkevõrkude piirarvud uutele püsiasustusega väikesaartele on osaliselt ümber jagatud teiste sama maakonna väikesaarte, aga ka sama maakonna üldiste nakkevõrgu piirarvude arvelt. Üldisi nakkevõrkude piirarve püsiasustusega väikesaarte püügivõimaluste loomiseks ei ole suurendatud.
Samuti tuletab Keskkonnaministeerium meelde kalastuskaardi aruannete esitamist, sest uue aasta kaartide taotlemine on kohe ukse ees. Püügiaruanne tuleb esitada ka sellisel juhul, kui kalale ei jõutud või kui saak jäi saamata. Kalastuskaardi puhul tuleb aruanne esitada viie päeva jooksul pärast kaardi kehtivuse lõppu. Pikemaajaliste kalastuskaartide, nagu näiteks nakkevõrkude ja forellipüügipiirkonna kaartide, puhul tuleb aruanne esitada iga kuu kohta, mitte ainult korra, kalastuskaardi kehtivuse lõppedes.
