Josing: eestimaalased toetavad piirangutega alkoholipoliitikat

Eesti elanikud toetavad jätkuvalt piirangutega alkoholipoliitikat, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) konverentsil tutvustatud alkoholi aastaraamatust “Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis”.

Konjunktuuriinstituudi läbi viidud elanike küsitlus näitas, et 39 protsenti elanikest pooldab väheste piirangutega ja 30 protsenti rangete piirangutega alkoholipoliitikat. Võimalikult liberaalset alkoholipoliitikat sooviks 15 protsenti vastanutest ja 16 protsenti ei osanud küsimusele vastata, teatas TAI.

“Alkoholi ostuvõimalusi on Eestis piisavalt ning alkohol kergesti kättesaadav,” ütles aastaraamatu koostaja, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Enam kui 90 protsendile elanikest asub lähim alkoholi ostukoht kuni 10-minutilise teekonna kaugusel.”

53 protsenti täiskasvanud elanikest toetas toitlustusasutustes alkohoolsetele jookidele ajalise müügipiirangu kehtestamist. Valdav osa elanikke ehk 73 protsenti ei lubaks alkoholireklaame tänavale ja üle poole elanikest keelustaks alkoholieklaamid ka raadios, internetis, sotsiaalmeedias ja televisioonis ja trükimeedias.

“Riik on tõstnud kiirest alkoholi jaehinda ja piiranud sellega alkoholi kättesaadavust, mis on kaasa aidanud piirikaubanduse hoogustumisele. On positiivne, et alates 2018. aastast hakkasid rakenduma ka muud alkoholipoliitika meetmed, nagu reklaami ja müügiedenduse piirangud,” ütles Josing.

“Alkoholipoliitika tööriistakast sisaldab kümneid võimalikke meetmeid ja tark oleks neid mitmekesiselt rakendada. Oluline on ka see, et riigi elanikud mõistaksid ja toetaksid riiklikku alkoholipoliitikat,” lisas ta.

Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal 8,6 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta ehk 10,3 liitrit täiskasvanud elaniku kohta. Maailma terviseorganisatsiooni WHO hinnangul on 6 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele.

Võrreldes 2016. aastaga mullu alkoholi tarbimine oluliselt ei muutunud ja võrreldes Eestile kõige kriitilisema 2007. aastaga on alkoholi tarbimine inimese kohta langenud ligi 4,5 liitrit. Kümne aastaga on kõige enam vähenenud kange alkoholi ja lahjemate jookide, nagu siidrid ja veinid, tarbimine – vastavalt 47 ja 63 protsenti. Mõnevõrra vähem ehk 13 protsenti langes õlle tarbimine.

Alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemidest pidasid 92 protsenti Eesti elanikest kõige murettekitavamaks sõiduki alkoholijoobes juhtimist, 84 protsenti kodust vägivalda, 81 protsenti isikuvastaseid kuritegusid. Avaliku korra rikkumisi, terviseprobleeme ja alkoholist põhjustatud pereprobleeme pidasid murettekitavaks 80 protsenti Eesti elanikest.