Ühe lootusetult vananenud katlamaja asemele paigaldati Nõvale neli väiksemat. Raha pelletikatelde soetamiseks saadi keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK).
„KIKil on olemas meede, millega toetatakse tsentraalküttelt lokaalküttele üleminemist,“ selgitas Lääne-Nigula Varahalduse juhatuse liige Jaanus Sahk.
Seni olid Nõva kolm kortermaja, kool ja võimla kaugküttel – katlamaja, trass ja iga maja soojasüsteem. Need olid renoveerimata ja ebafektiivsed.
„Küte muutus objektipõhiseks. Kõik kolm Nõva korterelamut ja koolimaja ning võimla said omaette lokaalkatlamaja,” ütles Sahk. Seega polnud vaja ka soojatrasse renoveerida ning igasse majja eraldi soojasõlme ehitada.
Kõige väiksem, nelja korteriga maja, sai 30 kW, suuremad kaks maja 100 kW ja kool ja võimla 160 kW võimsusega katlamaja.
“Praegu väga hästi toiminud, inimesed on rahul, meie ka rahul,” lausus Sahk. “Meie ise saame katlaid internetist jälgida, ülevaade on olemas.”
“Kuule, siiamaani olen väga rahul, on ilusti toimetanud,” lausus Nõva Mõisa majaühistu esimees Aivar Kõrvemaa. Kui palju tuleb toasooja eest maksta, selguvat Kõrvamaa sõnul siis, kui esimene soojaarve kätte saadakse. “Seda hakkab nägema. Esialgne hinnang oli, et läheb paremaks kui enne oli.”
Katelde paigaldamine läheb kokku maksma 120 000 euro kanti. “Meil on siin veel teha natuke ehitustööd, objektid on üle andmata,” ütles Sahk. “Mõni aken tuleb veel paigaldada, seina tulekindllust tõsta. Jõuludeks saame kõik tehtud.”
“Reegel on selline, et kui ehitatakse KIKi toel katlamaja, siis rahastamise otsusest kolme ja poole kuu jooksul peab see tööle hakkama,” selgitas Sahk. “Meie saime raha 4. oktoobril, sealt tuleb 3,5 kuud edasi rehkendada.” Nõva katlad saadi toimima vaid paar nädalat pärast rahastamisotsust.
Katlaid köetakse pelletitega. “Meil on hea tarnija,” nentis Sahk ja lisas, et pelleti hind on küll tõusnud, kuid mitte nii palju, kui küttepuude hind.
Nõva keskkatlamajas toimetas Nõva Kilk. “See on valla ettevõte, mis on likvideerimisel. Meie sellega ei tegele,” lausus Sahk.
