Mardipäev on üks eesti rahvakalendri tuntumaid pühasid. Sanditamine kannab rahvapärase teatri algeid ja on tänu loovusele püsinud tänini. Samas ei saa aga loota, et kabajantsikud lastakse igast ettejuhtuvast uksest sisse või et nad oleksid nii hästi ette valmistunud kui muiste, kui mardipäeva saatsid laul, tants, pilli-, jõu- ja osavusmängud, kirjutab festivali „Hakkame santima!” kuraator Läänemaal Jaan Sudak.
29. septembril oli Läänemaa kooliõpetajatele kohaliku omaalgatuse programmi toetusel ja üle-eestilise sanditamisfestivali „Hakkame santima!” raames koolitus, kus sai tutvuda Lääne-Eestile omase sanditamiskombestikuga.
Sügis on aasta lõpu aeg. Mardipäev tähistas talve algust ja sügistööde lõppu: vili pidi olema tuulatud, kartul koristatud, linad ropsitud, kari laudas ja esimene viht lõnga valmis. Mehed töötasid nüüd raie- ja veotöödel, naised koondusid ühisteks tööõhtuteks. Mardipäev paneb punkti mihklipäevast alanud hingedeajale ja kuulub aastavahetusega seotud tähtpäevade tsüklisse. Sandiskäimine on põline tava nii meil kui ka mujal ja kuigi eesti rahvatraditsioon tunneb veel ka mihkli-, tabani-, nääri-, vastla- ja hingesante, on ülemaaliselt tuntud ainult mardi- ja kadrisandid.
Mardid olid koledad
Sageli on pärimuses mainitud, et martidel oli hirmutav, isegi peletav iseloom. Mardid olid karused ja mustad, nägu söe või tahmaga inetuks võõbatud või maski taga peidus, seljas lohmakad rõivad, pahupidi kasukas ja peas läkiläki. Ka nende liigutused olid rohmakad ja jõulised. Groteskne välimus tõi uskumuste järgi head karjaõnne ning on omal kohal tänapäevalgi, kus noorte õuduslembus avaldub rikkalikus halloween’i maskide ja kostüümide paletis. Kostümeerimisel saab fantaasia lendu lasta, traditsiooniliselt on levinud eri ametimeesteks ja rahvasteks maskeerimine, sellest veelgi vanem komme on aga mardipere koos loomadega nagu karu, sokk ja hobune. Mardipere eestvedajaks, eeskõnelejaks ja perepeaks on mardiisa, keda saadavad mardiema ja -lapsed. Lääne-Eestist on aga teateid, et mardis käisid ainult mehed. Mardipäeva kokkulangemine isadepäevaga loob head eeldused traditsioonilise mardipere taaselustamiseks ning nende päevade tähistamiseks koos, mida näiteks teevad sel aastal Uuemõisa algkool ja Vormsi põhikool. Perega mardiskäimine on tore ühine ajaveetmisvõimalus ja aitab maandada ka lastevanemate hirme ettevõtmise turvalisuse suhtes.
Sandid õnnistasid või sajatasid
Mardipäeva eel varutakse nüüd tihtipeale koju kommi ja õunu, et oleks midagi anda, kui mardid laulu ja naljaga tulevad. Rahvatraditsioon on aga märksa tõsisem: martide ülesanne oli järgnevaks aastaks tuua õnne ja viljakust nii pererahvale kui ka nende põllule ja karjale. Personaalselt pöörduti iga pereliikme poole ja sooviti just talle vajalikku, olgu siis lastele virkust, vallalistele peiu- ja pruudiõnne või vanematele tervist. Kui marte sisse ei lastud, laoti ukse taha puuriit, veeti vanker katusele, lasti loomad laudast lahti või visati linaluud kaevu, sest see oli raske kombestiku vastu eksimine. Lahkuti karmide sajatuste saatel, needes nii perekonnaliikmeid üksikuna kui ka talu tervikuna. Tuppa tulles kuulus aga Lääne-Eestis mardipere ülesannete hulka kindlasti aastase tööjärje ja virkuse kontrollimine ning laste lugemisoskuse küsimine. Seda kõike tehti mõistukõneliselt, millele omistati samuti sigivust soodustavat toimet. Regilaule kasutati vähe, selle asemel olid olulised kõnelised etteasted ja kui mardiisa ütles ees, siis tema pere kordas järele. Ka tuppa tulemiseks anti märku vitstega aknale ja uksele koputades ning pererahvast kõnetades, samal ajal kui mujal Eestis tulid mardid lauluga.
Mardipulm on tulekul
Noored koolipingist või lasteaiast sirgunud mardid rõõmustavad väga, kui saavad suu magusaks, ja kui tänapäeval on eelistatud pered, keda rohkem tuntakse-teatakse või kes elavad korrusmajades samas trepikojas, siis muiste käidi talud läbi perest peresse. Külas lepiti kokku ühe peremehega, kes võttis mardiseltskonna õhtu lõpuks oma katuse alla, pruulis neile õlut ja koos peeti üks suur pidu. Kokku kogutud annid jagati võrdselt ja pittu oli oodatud kogu külarahvas. Lääne-Eestis on traditsiooniks suurejoonelise mardipulma pidamine, kus mardikombestik on segunenud pulmakombestikuga.
Mardipulm toimub ka sel aastal 9. novembril Risti põhikoolis algusega kell 19. Esinevad Risti rahvamuusikud, Kail ja Enrik Visla, laulumänge veab ansambel Laulvad Lagled. Õpitakse ka vanemaid seltskonnatantse. Kaugelt Pihkvast saabub külla folkloorigrupp Ugrada. Kõik mardid siit- ja sealtpoolt Läänemaalt on oodatud!
Läänemaa väravad Ristile ehitada oleks parem variant kui olla Lääne Nigula valla ääremaa.Nagu viies ratas vankri all,ytlevad kohalikud.Kui teatada vallaametnikule aleviku probleemist vöi kysida abi,siis ilgutakse telefonis sulle näkku. Kaks nädalat oli Risti öhtuti valgustuseta,N.Suur lahendas probleemi yhe päevaga.
…Ristil on ju olemas väga staažikas mardisant hr. Neeme, kes jõudis korraks olla ka Lääne maavanem vist. See ettevõtlik härra tahtis lollide(maksumaksjate) raha ees Ristile Läänemaa väravad ehitada ( ja ma ei imestaks,kui endale ka ausamba) ..