1

Monika Undo: miks ei võiks restoran pakkuda mardiroogasid?

Moniak Undo. Foto: Arvo Tarmula
Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula

10. novembril on mardipäev. Mardipäeva tähendusest ja kommetest kirjutas paeluva loo etnoloog Jaan Sudak 3. novembri Lääne Elus („Hakkame santima! Ristil tuleb mardipulm”). Ristil 9. novembril mardipulma korraldamine on ääretult vajalik ja tänuväärne ettevõtmine. Ent hoolimata sellest, et lasteaedades ja koolides joostakse marti ning korraldatakse mardipäevateemalisi üritusi ja töötube, kipuvad meie rahvakalendri tähtpäevad jääma tagaplaanile. Mardipäevast populaarsemaks on saamas oktoobri viimasel päeval tähistatav halloween. Miks see nii on?

Kindlasti mängib oma osa selles, et meie rahvakalendri tähtpäevad on tähtsust minetamas, reklaam või õigemini selle puudumine. Tähtis on just see, kuidas üht või teist tähtpäeva osata müüa. Oktoobris võis kaubanduskeskustest osta hulganisti halloween’i-teemalisi kaunistusi ja kostüüme. Milline laps ei taha endale ägedat kostüümi? Kirjutab ka Jürgen Rooste oma arvamusluuletuses „Miks on Halloween kole ja hirmus”: aga mardipäeval ei saa olla Dracula / või zombi või spaidermänn isegi / ja kõik tahavad ju olla spaidermänn / aga mina tahan olla luukere. Samas luuletuses toob Rooste välja, kuidas mardipäeval peab eideks-taadiks-kodutuks-prükkariks tegema / ja siis uste taga laule laulma. Loomulikult on ahvatlevam olla näiteks luukere, mitte eit või taat.

Tõsi, võib ju väita, et kõik ei pea olema kommertslik, teisalt on meie kirikutest tänapäeval saanud kaubanduskeskused, nagu kirjutab Armin Kõomägi romaanis „Lui Vutoon”. Seega tuleks ajaga sammu pidada. Siit ka mõte ettevõtjatele. Miks ei võiks tulla välja mardipäevaaineliste toodetega, nt kostüümide, maiustuste ja postkaartidega? Need võiksid olla poelettidel hästi nähtaval kohal. Või korraldada üle-eestiline mardipäevateemaline mälumäng või mõni võistlus. Miks ei võiks restoranis pakkuda mardipäeval mardiroogasid? Kui halloween’ist on loodud mitmeid filme, lastelaule, siis võiks ju ka mardipäevast olla mõni multifilm või tore laul. Trad.Attack! on näiteks loos „Sõit” kasutanud vanu liisusalme, muutes need taas populaarseks, sama hästi saaks mõnest vanast mardilaulust teha tänapäevase ja noori kõnetava versiooni. Kui mardipäeva müüa nii suurelt kui näiteks sõbrapäeva või halloween’i, mardipäev palju atraktiivsem.

Kurtmine, et mujalt tulnud pühad suretavad meie traditsioone, ei vii kuhugi. Peame globaliseeruvas maailmas ise hea seisma, et eesti kultuurile omane oleks elujõuline ja seepärast on vaja ka vanu tavasid rohkem ja suuremalt reklaamida. Keegi teine seda meie eest tegema ei tule.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tiina Brock
Tiina Brock
Traditsioonide elushoidmine sõltub meist endist! Nõustun igati Monika Undo mõtetega ja leian, selmet võtta üle ameerikalikke (tegelikult vanu keldi) pühasid, nagu halloween, võiks meie vana hääd santimist taaselustada. Aga kuidas? Kes peaks seda tegema? Kindlasti võiks ettevõtjad oma õla alla panna, aga ettevõtja toodab või turustab ikka ainult seda, mida klient soovib. Seega, ennekõike tuleks kliendi soovid selliseks kujundada, et ta üldse vajalikus suunas poes või söögikohas vaatama hakkaks. Selleks saavad palju ära teha – ja teevad ju ka – lasteaiad, koolid ja ka kodud. Seletan kohe lahti. Lasteaias ja algkoolis tähistatakse ikka mardi- ja kadripäevi, kuid teismeliseks saades tundub… Loe rohkem »
wpDiscuz