3

Eesti Post sulgeb iga neljanda postkontori

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Omniva postkastid. Foto: arhiiv
Omniva postkastid. Foto: arhiiv

Konkurentsiamet andis eelmisel nädalal Eesti Postile, mis tegutseb Omniva kaubamärgi all, loa sulgeda iga neljas postkontor.

Eesti Post soovis sulgeda iga kolmanda postkontori. Eesti Post esitas tänavu juunis konkurentsiametile taotluse, et unisversaalse postiteenuse (UPT) tegevusluba muuta ja vähendada kohustuslike postkontorite arvu 201ni. UPT loa järgi pidi firma riigis lahti hoidma 320 postiasutust, tegelikult oli neid mullu lahti 311.

Eesti Post teatas augustis konkurentsiametile, et tahab postkontorite arvu vähendada 201ni 2019. aasta lõpuks. Selle aasta lõpuks pidi neil alles jääma 252 postkontorit.

Eesti Post põhjendas postkontorite arvu järsku vähendamist haldusreformiga, mullu vähenes omavalitsuste arv 213-lt 79-le. Postiseadus nõuab aga üht postkontorit omavalitsuses iga 2500 elaniku kohta. Eesti Post märkis, et tarbijad soovivad pakiautomaate ega taha käia postkontoreis, seega on firma meelest otstarbekas kontorid sulgeda ja asendada need pakiautomaatidega. Eesti Post põhjendas kontorite arvu vähendamist ka kasvava üürikuluga.

Eesti Posti kinnitusel hakkavad postiteenust pakkuma kirjakandjad, keda hajaasustusega piirkonnis koju kutsuda. Postmarke lubas Eesti Post senisest rohkemates kohtades müüma hakata, samuti kasvatada pakiautomaatide arvu 130-lt 250-le.

Konkurentsiamet ei lubanud Eesti Postil nii palju kontoreid sulgeda, pärast analüüsi otsustas riigiamet, et 2019. aasta lõpuni peab riiki jääma 245 postkontorit.

Konkurentsiamet analüüsis iga omavalitsust ja määras seal oleva postkontorite vähima arvu. Haapsallu peab jääma 2 postiasutust, Lääne-Nigula valda 4, Lääneranna valda 3 ja Vormsile üks.

Nõva postipunkti sulgeda ei tohi, sest lähimad postiasutused on sel juhul 30 km kaugusel Pürksis ja Padisel. Bussiühendus nende küladega on aga Nõvalt kehv.

Tallinnasse peab jääma 22 postkontorit.

Eesti Posti pressiesindaja Mattias Kaiv ütles Lääne Elule, et selle aasta lõpuks jääb senisest 310st kontorist avatuks 285. „Majanduslik efektiivsus on tähtis, kuid antud juhul pole see eesmärk omaette.  Paralleelselt oleme tegemas läbi aegade suurima investeeringu pakiautomaatide  võrgu laiendamiseks, et saaksime inimestele pakkuda just seda teenust, mida nad tegelikult kasutada soovivad,” ütles Kaiv.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
küsimus
küsimus

Huvitav, kes või mis on see keskne organ või üksus, kes süstemaatiliselt Eestit välja suretab. Strateegilised valdkonnad- side, transport jne, ei tohiks üldse eraomanduses olla, vaid juba julgeoleku kaalutlusel riigi käsutuses. Inimestele on vaja universaalset teenust, mitte lugulaule sellest, mis on või ei ole kasumlik. Me maksame sellele riigile makse. Milleks? Ikka selleks, et oleks olemas vajalikud, üldised teenused. Kuulata arstilt juttu, et sinu ravimine ei too talle kasumit, või eesti postilt juttu, et postkontor ei ole kasumlik on mõlemad juba olemuslikult väärad ja kahjulikud.

postikukk
postikukk

Riigikogu liikmete soov ja samutiotsustajate soov oma sissetulekuid suurendada. See on tegemata jätmise põhjus otsustajate poolt!

Volli, saarlane
Volli, saarlane
Ühes teises kirjatükis väitis autor, et see asi on paika pandud Postiseadusega. Siin on üldse jäetud kirjutisest välja “MIKS” neid asju muudetakse ja just praegu ja just nii. See asi ei ole paika pandud Postiseadusega, Postiseadusega on paika pandud see, et reeglid kehtestab üks konkreetne minister oma määrusega. See määrus on https://www.riigiteataja.ee/akt/129092015002 Ja reeglites on: … (3) Universaalse postiteenuse osutaja peab juurdepääsupunkti paigutamisel võtma arvesse: 1) haldusüksuste piire; 2) haldusüksuste väljakujunenud keskuste paiknemist; 3) postiteenuse kasutajate elu- või asukohti; 4) ühistranspordiliinide kulgemist … 1 ja 4 on muutunud, 2 muutumas ja 3 on niigi ühes suunas liikuv protsess. Muud lahendust… Loe rohkem »
wpDiscuz