Valitsus kiitis tänasel erakorralisel istungil heaks 2019. aasta riigieelarve eelnõu, mis panustab inimestesse, avalikesse teenustesse ja kogu Eesti ühtlasemasse arengusse. Riigikogule annab peaminister eelarve eelnõu üle täna.
Riigieelarve eelnõu koostamisel lähtub valitsus suurtest eesmärkidest: edendada majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.
Üldnäitajad
Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Riigi rahandus on heas korras – eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.
Eelarve investeerib avalikesse teenustesse
Eelnõu järgi eraldatakse politsei- ja piirivalveameti palgatõusuks ca 13 miljonit ja päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.
Tervishoid saab kättesaadavuse parandamiseks olulise lisaraha ja jätkub täiendava ravimihüvitise maksmine suure ravimivajadusega inimestele. Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha ca 180 miljonit eurot. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja kvaliteeti.Suureneb sotsiaalteenuste kättesaadavus, erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot.
Ühistranspordi dotatsioon kasvab tänavuselt 92 miljonilt eurolt kokku 101 miljoni euroni. Bussiliinide dotatsioon suureneb 34,8 miljonilt 43,3 miljonile. Enamikel maakonna bussiliinidel on alates 2018. juulist sõit tasuta.
Eesti e-riigi infosüsteemide ja seadmete hooldamiseks, uuendamiseks ja arendamiseks plaanib valitsus investeerida järgmisel aastal täiendavad 21 miljonit ning kokku järgmise nelja aasta jooksul 118,4 miljonit eurot.
Riigikaitse eelarve kasvab
Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk ning suurhangetega tugevdab riik oma sõjalist võimekust. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest.
Kohalike omavalitsuste võimekus paraneb
Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal ca 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni. Kohalike omavalitsuste rahastamise reform suurendas kohalike omavalitsuste tulusid. Regionaalsetele toetusprogrammidele Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis on plaanitud vastavalt 3,8 miljonit ja 800 000 eurot aastas kuni aastani 2020. Sellele lisandub välistoetus.
Investeeringud
Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot. Sinna alla käivad näiteks Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõigu neljarajaliseks ehitamine, Tehvandi spordikeskuse ehitamine, ERR-i uue telekompleksi ja rahvusraamatukogu renoveerimise projekteerimine, jpm. Välisministeerium avab kolm uut esindust ja tugevdab oma esindusi Euroopa suuremates pealinnades. Selleks on eelarves kavandatud ca 1,8 miljonit eurot.
Lisaks jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist, mis aitab hoida meie põllumehi konkurentsivõimelisena. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot.
