Rea Raus, kes alustas kevadel raha kogumist metsa ostmiseks, sai summa kokku.
„Saame selle summaga mõningate reservatsioonidega selle metsa ära osta,” ütles Raus.
Mets, mille päästmiseks Raus raha kogus, on viiehektariline ning maksab üle 80 000 euro. Metsa ostmiseks lõi Raus MTÜ Kogukonna Metsad. Kokku kogus ta annetuskeskkonnas Hooandja metsa ostuks üle 20 000 euro. Selle summaga jõudis Raus metsaomanikuga kokkuleppele, et metsafirma raiub siiski puid ning müüb ülejäänud summa eest metsa neile.
„Ta ei võta klassikalise lageraiena, jätab rohkem puid alles,” ütles Raus.
Raiutud puude asemele plaanib Raus istutada tammed. Tammesid loodab ta istutada juba sügisel, kuid millal täpselt metsa ostuks läheb, sõltub metsafirmast, kellele see kuulub – millal nemad raietöödega alustavad ning millal lõpule jõuavad.
Rausil oli mõttekaaslastega arutluse all ka mõne teise metsa ost, mis on odavam, kuid konkreetne mets oli neile siiski juba emotsionaalse väärtusega. „Ei pidanud õigeks, et kuskilt mujalt metsa osta, see mets kõnetas,” ütles Raus.
Tema sõnul toetasid metsaostu nii riigiametnikud, teadlased kui ka kunstnikud ning teda üllatas, kui suuri summasid mõni eraisik annetas. „Suur tänu on südames, kes meid on toetanud,” ütles Raus.
Annetuseks saadud rahaga plaanib Raus saada kaetud kõik metsaostuga kaasnevad kulud.
Noh mis juhtus kus on lubatud tammed ja rahva raha?
Selle naisterahva nime kuuldes hakkab vererõhk kohe tõusma.
Mis vahe on kergliiklusteel ja kõnniteel, seda enam kui ta asukoht on linnas. Minu arust võib mõlemal liigelda nii jalgsi kui rattaga. Või on seal mingid piirangud. Linnavahel sõidavad küll inimesed jalgratastega nii kõnni kui sõiduteel. Ja see nähtus, et linnas puid maha võetakse, no kuulge, mismoodi seda linna siis arendada. Muide et suurt ohkimist ära hoida, siis ütlen, et olen ka metsaomanik, aga igal asjal on oma koht.
Selle metsaga oli nii, et kunagi ammu kuulus see meie talu juurde, kuid enne kui meie selle talu ostsime, oli see juba eraldatud ja eraldi maha müüdud. Nii sattuski see metsafirma kätte. See mets asub ikka õige mitu kilomeetrit meie talust eemal aga mööda sõites ikka silm sattus peale. Ja siis kui ükskord olid märgistused paika pandud, et võetakse maha, hakkas kuidagi väga kahju sellest metsast. Seetõttu jagasingi sõpradega ja mõttekaaslastega seda muret, kes tahtsid mulle raha annetada-kinkida, et saaksin kuidagi selle metsa kasvõi osaliseltki päästetud. Mulle läks selline suur toetus hinge ja mõtlesin, et ei sobi seda enam üksi… Loe rohkem »
Mis otstarbeks seda metsa siis osteti ja missugune jätkusuutlik projekt on kavas . Kunagi lõppes Haapsalu linn vana surnuaiaga. Need maad kuulusid kõik kellelegi. Mis siis küll saab kui nüüd hakkavad praegused maaomanikud oma maid linna käest tagasi ostma. Ühte juhust tean kus tolleaegne omanik tegi linnaga tehingu ja andis/müüs linnatänava tarbeks maad. Ja nüüd tahavad praegused valdajad maad tagasi – osakest linna tänavast. Vat see on mõtlemise koht küll, või kuidas?
Loen siin kommentaare ja näen, et keegi on mõrupille- loe kadedusepille neelanud! Fui inimene, tee tööd ja loo ka midagi, muidu läheb hing sees täitsa mädanema.
Mädanema lähevad need, kes end hullude poolt haibitud solke sisse võtavad.
hea, kui inimesed midagi ise ette võtavad, et asju paremaks teha. Kadestajad ja parastajaid leidub alati aga need tavaliselt veedavadki aega teisi inimesi kritiseerides.
Annetajad toetasid metsaraiet…
Kui nüüd metsateemal veel arutada, siis Haapsalus ei jää varsti enam ühtegi puud alles. Nüüd on jällegi kord Kastani mändidel. Võetakse maha sadu ilusaid elujõus puid ja mille jaoks? Et ehitada mingi kergliiklustee mändide vahele.
Haiged olete haapsalu linna planeerijad ja linnaviletsus.
Sinna tee äärde oleks mahtunud ilusti kõnnitee, algusest kastani poe bussipeatusest kuni majani, kus elab villisel koos koeraga sõitev vanamees.
Täpselt samamoodi nagu lõik Lihula mnt-eelt kuni Niine tänavani.
Linna juhtkond käitub nagu barbarid. Ainult kõik hävitada ja maha võtta.
Võiks ükskord aru saada, et taolisesse väikelinna tuleb ehitada tänavaid, aga mitte kergliiklusteid.
Peaasi, et jälle ära ei kaoks.
ohjah, Sa näed ja ei mürista!