Lihula tänavused kultuuri- ja spordipäevad on Lääneranna vallavalitsuse liikme Tiina Lobja sõnul läinud väga hästi. “Spordivõistlustel püstiti ju isegi rekord,” tõi Lobja esile Kristo Galeta kuulitõukerekordit. 4. augustil Lihula staadionil korraldatud 1938. aasta kuulitõuke Euroopa meistri Aleksander Kreegi viiendatel mälestusvõistlustel tõukas Eurioopa meistrivõistlustelt kõrvale jäetud Galeta uue isikliku rekordi 20.13, mis on ka uueks Lihula staadioni rekordiks.
“Kõik need üritused, mis on olnud, on väga toredad olnud,” tõdes Lobja eile mõisa veeres peetud laadamelu jälgides. “Kaitseväe orkester käis ju meid tervitamas dirigent [kolonelleitnant] Peeter Saaniga koos ja eile [reedel] oli Jaan Tätte kontsert.”
Tättet oli kuulamas 300 inimest. “Tätte tahtis otse Kuressaaarest [Marko] Matvere juubelikontserdilt helikopteriga tulla, aga Kuressaares oli nii võimas äike, et kopter ei saanud õhku tõusta, siis ta kiirustas praami peale,” teadis Lobja rääkida. “Aga kontsert oli väga hea.”
Õnnestunuks pidas Lobja ka autoorienteerumisvõistlust, kus osales 19 ekipaaži.
“Siis avastasime uue kontserdikoha,” osutas Lobla linnusemäe kaldapealsele. “Meie veski, mille muinsuskaitse abiga oleme konserveerinud. Me päris täpselt ei tea, mis sinna sisse võiks tulla. Aga me katsetasime, tegime ühe konserdi, kus esinesid Iren Sieberki laululapsed ning tantsutüdrukud- ja poisid. Seal on väga hea kõla ja akustika. Suurepärane kontserdipidamise koht jälle juures.”
Kultuuri- ja spordipäevade lõpetamine oli laupäeva õhtul linnusemäel. “Suur tulešõu, kondiväänajad ja nabatantsijad. Pärast Untsakad mängivad tantsuks,” kirjeldas Lobja. Suurejoonelise lõpupeo ajendiks olnud Lobja sõnul tõsiasi, et kultuuri- ja spordipäevi on nüüdseks korraldatud 25 korda.
Täna toimuvad mõisas lillkirja festivali töö- ja õpitoad.
Lihulas peetakse juba plaani, kuidas kolme aasta pärast Lihula 810. aastapäeva ja ka kooli juubelit tähistada. Lihula peab oma sünniaastaks 1211. aastat. Just siis, muistse vabadusvõitluse ja ristisõdade ajal määras Riia peapiiskop Albert von Buxhoevden Lihula Eestimaa piiskopi residentsi asukohaks.
“Plaanis on teha uus vabaõhulavastus,” kinnitas Lobja. “Lembitu-teemaline, linnusemäel.”
Lobja meenutas, et ajal, mil Lihula veel Lääne maakonna koosseisu kuulus, oli traditsiooniks, et iga viie aasta tagant toimus Lihulas Läänemaa laulu- või tantsupidu. “Tahaks seda traditsiooni jätkata,” nentis Lobja. “Vaatame, kumb siis meiega punti tuleb, kas läänlased võí pärnakad. Või mõlemad. Meie poolt pole küsimus.”
“Tahakski olla niisugune ühendav lüli siin Pärnu maakonna ja Lääne maakonna piiri peal,” arutles Lobja. “Ega meid pole ju kuskil palju. Pärnu linn võib ju territoriaalselt olla suurem kui New York, aga rahvaarviu pole ju. Haapsalu ju saamammoodi, suvel on palju rahvast, aga muidu ju pole.”
Nii kaua, kui Lääneranna vallal raha jagub, käivad lõuna-läänlased mõlemal pool, nii Läänemaal kui ka Pärnumaal kultuuri- ja spordiüritustel osalemas. “Eks see on päris kulukas,” nentis Lobja.
“Hetkel me ise ka ei suuda vanast lahti lasta, see on raske probleem,” tõdes Lobja. “Aga peab ütlema, et meid on Pärnumaal väga hästi vastu võetud.”
Fotod: Urmas Lauri
Miks mitte teha Madisepäeva lahing Lihulas.
Või siis Lihula samba mahavõtmine koos punase kraanaga…..