Igasuvisest tikkimispeost on saanud üks Lihula kandi tuntumaid ettevõtmisi, kuhu koguneb igal aastal sadu käsitööhuvilisi.
Festivali üks korraldajaid Urve Selberg ütles, et Lihula lilltikandi oskajate hulk on selle aja jooksul mitmekordistunud. Tikand ise on kantud vaimse kultuuripärandi nimistusse. Kaheksa aasta jooksul on välja antud kaks raamatut. Kahe aasta pärast, kümnendal festivalil, on kavas panna üles Lihula lilltikandiseltsi liikmete tikitud vaipade näitus. Olgu kohe öeldud, et üks lilltikandis vaip on väga suur töö – parimadki tikkijad teevad talvega ühe vaiba kui sedagi.
Kümnenda festivali näitusele on lubanud oma esimese vaiba välja panna ka Selberg. „Mina olen seltsis rohkem see jutulind – helistan, organiseerin, aga küll ma oma vaiba ka valmis saan,” ütles ta.
Lihula lillkirja festivali eellugu algas 2007.-2008. aasta talvel, mil Lihula rahvaülikool korraldas tikkimiskursuse, kus õpetust jagasid Lihula lilltikandi meistrid Saima Mägi, Ilme Figol ja Maie Roos. Rahvaülikooli juhtis sel ajal Larissa Mandel. Selberg, kes ei ela Lihulas, vaid Saulepis, ei teadnud toona lilltikandist suurt midagi. „Ainult Lihula tikitud seelikuid olin näinud,” ütles ta. Lihula Konsumi seina peal aga oli tikkimiskursuste kuulutus ja see tundus nii huvitav, et Selberg läks kohale, tegi kursuse läbi ja armus lilltikandisse päästmatult.
2011. aastal lõid tikkimiskursuslased Lihula lilltikandi seltsi ja toonasele rahvaülikooli juhile Varje Ojala-Toosile tuli mõte hakata korraldama midagi suurt – iga-aastast festivali. Kaheksa aastaga on seltsi liikmete hulk kahekordistunud – algusaastate kümmekonnast on saanud paarkümmend. Festivali on korraldatud igal aastal. „Ja hea on aastaarvu järgi meeles pidada, mitmes parasjagu tuleb – 2018. aastal kaheksas,” ütles Selberg.
Esimene tikkimispidu keskendus Muhu tikandile, ettekanded peeti Muhu ja Lihula lilltikandi ühis- ja erijoontest ning ajaloost. „Teame, et Lihula tikand on Muhu omast vanem. Noored Muhu naised käisid talviti Lihulas tööd otsimas, õppisid kõrvalt tikkimist ja hiljem kujunes sellest välja nende oma tikand,” ütles Selberg.
2013. aastal ilmus raamat „Lihula lilltikand ja meistrid”, 2014. aastal „Lihula lilltikand. Õpetus. Mustrid. Inspiratsioon”. Esimese jaoks otsisid ja pildistasid seltsi naised üles ligi 200 Lihula lilltikandiga vaipa. „Käisime perest peresse, uurisime, kas keegi teab kellelgi vanu lilltikandiga tekke olevat,” meenutas Selberg.
Tikkimispidu peetakse igal suvel augustis ja seal käib sadu inimesi. Esimesel aastal oli neid 200 kanti, kolmandal juba üle 500. Toona keskendus festival pärija ja pärandi teemale – laste rahvarõivastele, võtetele, kuidas lapsi tikkima õpetada. Üles pandi seltsi liikmete tikitud nukutekkide näitus.
Ülejäänud festivalidel on käinud stabiilselt 400 inimest ja mitte ainult Eestist. „Geograafia on meil väga huvitav. On käidud Jaapanist ja USAst, Hispaaniast ja Prantsusmaalt, Soome, Rootsi ja Poola külalised on tavalised. Iga kord on rahvast viiest-kuuest riigist,” ütles Selberg.
Tänavuse festivali teema on ajatus ja juttu tuleb rahvariideelementide kasutamisest nüüdisaja moes ning tänavustest tikkimiskursusest, kuhu registreerus 25 naist eesmärgiga teha endale lilltikandis seelik. „Loodetavasti jõuab neid seelikuid koos kandjatega pühapäeval ka festivalile,” ütles Selberg. Aastate jooksul on ise endale seelikud tikkinud rahvatantsurühma Kirivöö ja Lihula naiskoori liikmed.
Tänavuse tikkimispeo näitused Lihula mõisas on juba avatud. Muu hulgas näeb kaksiknäitusel „Mare ja Mare” kahte Mare Kaiseli tikitud tugitooli, rääkimata seelikutest, pleedidest jms. „Tikitud riietega mannekeene on terve rivi,” ütles Selberg. Mare Kaiselilt on kaks, Mare Kalmurannalt neli lillkirjas tekki. Kevadel siit ilmast lahkunud käsitöömeistri ja Läänemaa sõrmkinnaste uurija Liivi Vainu mälestuseks on näitus tema käsitööst, sh viimane, pooleli jäänud tekk.
Lihula lillkirjafestival
* Lihula mõisas pühapäeval, 12. augustil
* Avamine ja ettekanded kl 11
* Litrite ja nööpide töötoad kl 10-15.30
* Lihula lilltikandi töötuba kl 13-15
* Võistutikkimine kell 13-15
* Autasustamine ja lõpetamine kell 15.30
* Käsitöönäitused on avatud tänasest pühapäevani.
