Mihkli laadal kaubeldi ka veistega. Foto: Urmas Lauri
Taaselustatud Mihkli laat on sama vana kui taaselustatud Lääne Elu. Mõlemad on 29aastased.
Kord aastas paisub Lääneranna vallas asuv Mihkli küla tuhat korda suuremaks. Mihkli suursündmuseks on laat, mis taaselustati 1989. aastal ja on järjepidevalt tegutsenud siiani. Laada korraldajate sõnul võib seal kaubelda kõigega, mida Eesti seadused ei keela. Nii oligi.
Mööda käänulist kruusateed Mihkli poole sõites, kui viimase käänaku tagant kirikutorn paistma hakkas, kangastus sõitjale ühtlasi legendaarse filmi “Keskea rõõmud” lõpustseen. Seal oli põllutäis autosid ootamas pääsemist imearst ja sensitiiv Nigula juurde.
Laada korraldajad olid mullusest ummikust õppust võtnud ning tänavu parkimisala märksa suuremaks teinud. Õnneks on Lääneranna vallas ka õpilasmalev, kelle abil suudeti nii parkimispileteid müüa kui ka autosid vabadele kohtadele juhatada.
Kümme tuhat külastajat
“Eelmisel aastal oli laadal julgelt 8000 külastajat,” ütles kõikide laatade korraldamisel kaasa löönud kunagine Koonga ning hiljutine Sauga vallavanem Andres Hirvela. “Kas neid oli tegelikult 10 või 12 tuhat, ei julge öelda.” Külastajate arvu hindavad korraldajad peaasjalikult autode arvu põhjal. Aga veerand või isegi kolmandik autodest pargib kaugemale, (siis ei pea eurost piletit lunastama) ja nii ongi täpsema arvu kokkusaamine keerukas.
Korraldajana tahan ümber lükata väite, et möödunud aasta ummikust oleme õppust võtnud… Juba kolmandat aastat saame kasutada kohaliku elaniku karjamaad lisaks seni kasutada olnud OÜ põllualale. Lihtsalt on rahva huvi laada vastu suureks kasvanud ja tuli leida lahendusi. Maa-ala on piiratud eraomandiga ja kui nõusolekut ei saa, võta õppust või mitte, teist korrust olemasolevale parklale peale ei ehita.