Eesti ja kogu maailma mereruumi kasutus on muutumas aina intensiivsemaks. Harjumuspäraste merel toimuvate tegevuste kõrvale on tekkinud uued mereala kasutusviisid. Nii tuleb lisaks kalapüügile ja laevasõidule merel ruumi leida näiteks ka vesiviljeluseks, veespordiks ja riigikaitselisteks harjutusaladeks. Selleks, et erinevad kasutusviisid mereala ökoloogilist seisundit ohustamata kenasti koos toimiksid, on vaja avalikku arutelu ja kokkuleppeid. Just see on koostamisel oleva Eesti mereala ruumilise planeeringu eesmärk, kirjutavad Pille Metspalu ja Eleri Kautlenbach
Mereala ruumiline planeerimine on tööriist merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala planeeringuga määratakse, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste teostamine kõige otstarbekam.
Praeguseks hetkeks on kogu Eesti mereala hõlmava planeeringu koostamisel jõutud lähteseisukohtade läbiarutamiseni. Planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus annavad planeerijatele ja mõjude hindajatele täpsustatud tööülesanded – mida ja kuidas planeeringus käsitleda. Nende dokumentide osas avaldas arvamust arvukalt ametiasutusi ja huvigruppe. Välja toodi täiendavaid tähelepanu vajavaid teemasid, milleks on näiteks üleujutusalad, massevakuatsiooni kaldatoetuspunktid ning laevade punkerdamise alad ja varjumispaigad. Samuti toodi välja, et tähelepanu vajavad andmeallikad, kus on kaardistatud näiteks Eesti mereala elupaigad, elektriliinid ja gaasitorustikud. Rahandusministeerium, planeeringu koostamise korraldajana, nõustus valdava osa väljatoodud ettepanekutega. Täpne ülevaade esitatud arvamustest ja nende vastusseisukohtadest on kättesaadav mereala planeeringu portaalist.
Lähteseisukohti ja laekunud seisukohti tutvustati Läänemaal Haapsalus, Rannarootsi muuseumis 11. juunil. Lisaks lähteseisukohtade arutelule kaardistati seminaril ka mere kultuurilisi väärtusi, eesmärgiga koguda teadmisi ja arutleda piirkonna merega seotud tavade ja tähenduste üle. Kaardistatud piirkondlikud mereväärtused on aluseks planeeringulahenduse koostamisel ja lahenduse kultuuriliste mõjude hindamisel. Läänemaa merd ja merekultuuri iseloomustavad näiteks madal meri ja lahesopid, rannaniidud ning laidudel karjatamine, roolõikus ja rookatused, vanad kalurikülad, linnuvaatlus, kaunid liivarannad ja suvituslinn Haapsalu, rannarootslased ja kuningas Ingvari legendid.
Eesti meri, kui meie iseolemise alus, on arutelul ka Tallinna Merepäevade raames korraldataval Suurte Meremõtlejate foorumil. Seminaril esinevad inspireerivate sõnavõttudega teiste hulgas meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kirjanduse uurija ja semiootik Kadri Tüür ning ajaloolane Enn Kreem. Foorum toimub juba 13. juulil kell 16.00 Lennusadama meremõtleja alal ja on avatud kõigile huvilistele. Lisainfot ürituse kohta leiab Tallinna Merepäevade kodulehelt ja Facebookist. Üritusele registreerida saab siit.
Mereala planeeringu koostamise hetkeseisust annab jooksvalt ülevaate planeeringu portaal. Portaalist leitavale ideekorje kaardile on kõigil huvilistel võimalik jätta oma mõtted kajastamist vajavate teemade ja tähelepanu väärivate kohtade osas. Järgmiste suuremate avalike aruteludena on kavas planeeringu eskiislahenduse tutvustused järgmise aasta alguses.
Eesti mereala ruumilise planeeringu, koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, algatas valitsus eelmise aasta mais. Planeeringu koostamise korraldaja on rahandusministeeriumi planeeringute osakond, koostaja riigihanke võitnud Hendrikson&Ko poolt juhitav konsultantide meeskond. Mereala ruumilisel planeerimisel tehakse tihedat koostööd merega seotud huvigruppide ja ametkondadega. Planeeringulahenduse väljatöötamisega tegeletakse kuni 2020. aasta alguseni.
Rohkem infot leiab veebiaadressilt: mereala.hendrikson.ee
Pille Metspalu ja Eleri Kautlenbach
