Kolledži tudengid mõtlesid lastele välja põneva varbseina

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Gerth Kuuse varbsein. Urmas Lauri
Gerth Kuuse varbsein. Urmas Lauri

Haapsalu kolledži disainitudengid andsid Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele (HNRK) üle väikelaste tegelusredeli prototüübi.

Tegelusredel, mille autor on Gerth Kuusk, on 130 cm kõrgune sein, mille sees on pallide tarvis laksumisteed. Redel aitab aktiivse liikumise ja mängu kaudu arendada peenmotoorikat.

Tegelusredel sündis õigupoolest kolme osapoole koostöös – HNRK ja disainitudengite kõrval oli kaasatud kolledži juures tegutsev tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus (TeRe).

Haapsalu kolledži disainieriala lektori Gina Metssalu sõnul sai kogu lugu alguse sellest, et kolledž saatis disainieriala tudengid HNRKsse. Seal ringi vaadates jõuti mitme probleemini, millele disainitudengid võiksid lahendusi pakkuda, nii hakkasid meeskonnad tööle. Üks leitud lahendustest ongi väikelaste teraapias kasutatav tegelusredel. Metssalu selgitas, et väikelaste füsioteraapia tähendab harjutuste tegemist: nad peavad haarama, panema oma jalalabasid õigesti, püsti tõusma, sirutama jms, ja mis kõige tähtsam, lapsed peavad tahtma seda teha mitu korda järjest. „Väikelapsi on väga raske motiveerida, kuid tegelusredel meelitab neid harjutusi tegema,” ütles Metssalu.

Taolisele treeninguvahendile on ka palju nõudmisi: see peab eelkõige olema stabiilne, et laps saaks selle najal püsti tõusta, vähetähtis pole ka see, et terapeut saaks last jälgida. Tegelusredeli saab aga paigutada peegli ette ja vaadata lapse ilmeid peeglist.

Gerth Kuuse pakutud tegelusredeli puhul motiveerivad last ikka ja jälle püsti tõusma pallid, mida saab tegevusseina käikusid pidi alla lasta ja nende teekonda jälgida. Käikudesse lastavad pallid on eri materjalist – puidust, plastist –, nad võivad olla struktuursed, vilkuda või liikudes häält teha.

Palli teekonda saab läbi seina jälgida ja et pallid on eri tüüpi, siis nad põrkavad ja langevad erinevalt. „Pärlisuurusi palle kasutades saab treenida peaajuinsuldi läbi elanud patsientide motoorikat,” tõi Metssalu näite.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments