Eesti vehklemisnaised tegid eile ajalugu, kui võtsid Serbias peetud Euroopa meistrivõistlustelt kolmikvõidu, kirjutab Siim Kaasik Postimehes.
Eestile enneolematult edukaks kujunenud turniiri võitis Katrina Lehis, kes alistas finaalis 15:14 Kristina Kuuse. Pronksile tuli teist EMi järjest Julia Beljajeva, kes kaotas poolfinaalis Kuusele 7:15. EMi poolfinaalis suutis Lehis venelannast tiitlikaitsja Violetta Kolobova alistada lisaajal 14:13.
Finaalis läksid seega kokku kaks haapsallannat. Alguses oligi värskem Kuusk, kes läks matši 10:5 juhtima. Lehis jõudis esimest korda juhtseisuni, kui tabloo näitas tema kasuks 13:12. Matši võitja selgus otsustaval torkel ja selle tegi Lehis.
“Mulle ei ole see veel kohale jõudnud,” ütles Lehis, kes vastas eile õhtul Postimehe kõnele dopingukontrollide ees kohustusi täites ega saanud seetõttu kuigi pikalt vestelda. “Suutsin end matši lõpuhetkedel vastastest paremini fokuseerida,” tõi ta välja oma triumfi peamise teguri.
Lehis pääses EMile üksnes tänu vehklemisliidu juhatuse otsusele, mis jättis individuaalturniirilt eemale neljapäevases naiskonnavõistluses Eesti ankrunaise rolli täitva Irina Embrichi. Koondise peatreeneri Kaido Kaaberma sõnul ei luba Lehist EMil naiskonnavõistlusesse lisada reeglid. Samamoodi jätavad reeglid Lehise välja juulis toimuvast MMi koondisest. Lehise treeneri Helen Nelis-Naukase sõnul on absurdne, et Euroopa meister ei esinda Eestit MMil.
“See ongi totter olukord. Kui me hakkame reegleid muutma ja väänama, tekivadki sellised olukorrad,” ütles Kaaberma. “Minu seisukoht on, et mängu keskel reegleid ei muudeta.”
Tõepoolest totter olukord! Kaabermaa ise ka endine Haapsalu mees ja peaks reaalsusele silma vaatama – hetke parim peab loomulikult saama MM-ile. Kui see nii ei ole, siis on reeglites midagi väga mäda!
Peaks olem arusaadav! Niikaua kui ei muutu treeneri käitumine inimlikumaks teiste suhtes, on Katrijnil suurstele tiitlivõistlustele saamine keeruline.
ja see on nagu normaalne, täiskasvanulik ja õiglane? et treeneri iseloom on määrav sportlase karjäärile?
Et kui inimene julgeb mõelda ja öelda, siis ta ei kõlba kuhugi?