Difteeria ja teetanuse liitvaktsiin on ainus täiskasvanutele suunatud tasuta vaktsiin, mida sellele vaatamata üleliia aktiivselt ei kasutata. 2017. aastal vaktsineeriti difteeria-teetanuse vastu 24 288 täiskasvanut, neist enamikku ehk 16 462 inimest vaktsineeriti traumapunktides alles pärast traumat või saadud vigastust.
Eestis registreeriti viimane teetanuse haigusjuht 2017 aastal. Enne seda on teada üks haigusjuht 2013 aastast ja kaks juhtu aastast 2011.
Viimane difteeriasse haigestumine registreeriti Eestis aastal 2001, kuid meie lõunanaabrite juures Lätis registreeritakse difteeriasse haigestumisi praktiliselt igal aastal. Käesoleval aastal on registreeritud juba kaks haigestumist, eelmisel aastal kolm haigusjuhtu.
Kummagi haiguse läbipõdemine kaitsvat immuunsust ei anna, seepärast tuleb end isegi pärast haiguse läbipõdemist uuesti vaktsineerida.
Vaktsineerimine ja revaktsineerimine
Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale laste kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine toimuvad kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist e lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7-aasta ja 15-17-aasta vanuses ning edasi peab juba iga üks ise hoolitsema selle eest, et 10 aasta tagant oma kaitset uuendada.
Difteeria ja teetanuse revaktsineerimise võimaluse kohta küsi oma perearstilt, nakkuskeskusest või vaktsineerimiskabinetist. Vaktsiin on patsiendile tasuta.
Mis haigused need on?
Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab generaliseerunud lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus ja sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Enam kui 70% teetanuse juhtudest on seotud nahka läbistavate vigastustega, haigustekitaja satub organismi haava kaudu.
Iiris Saluri, terviseameti pressiesindaja