Puudega inimesed ja diabeetikud võivad abikoertest ilma jääda

Reelika Kaasiku käe alt on läbi käinud neli abikoera, kellest ühest sai lõpuks hoopis juhtkoer. Foto: erakogu.

Kuulmis- ja liikumispuudega inimesed ning diabeedikud võivad abikoerteta jääda, sest nende kasvatamiseks ja treenimiseks pole enam rahastust. Praegu leidub raha ainult juhtkoertele, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eestis pole juhtkoerte koolitamiseks riiklikult reguleeritud süsteemi ega teenuse korraldust.

Juht- ja abikoeri on Eestis koolitatud 1992. aasta sügisest. 2001. aastast on koolitamist rahastatud projektikaupa. Koerte kasutajad ja koolitajad soovivad, et rahastus viidaks stabiilsematele alustele ja igal aastal ei peaks muretsema, kas projektitaotlus saab heakskiidu. Tartus tegutseva SA Juht- ja Abikoerte Kool juhatuse liige Mati Malm ning Tallinnas tegutseva Abikoerte Keskus MTÜ juht ja treener Anu Lokke tõdesid, et viimastel aastatel on tavaks saanud taotluste mahtu umbes veerandi võrra vähendada.

„Valdkonnas valitseb endiselt teadmatus, sest algselt 2015. aasta lõpus sotsiaalministeeriumis toimunud ümarlaual väljakäidud lubadus 2016. aasta jooksul arengukava paika saada pole kahjuks vett pidanud,” sõnas Malm.

Nimetatud kaks keskust on Eestis ainsad, kus juht- ja abikoeri kasvatatakse ja koolitatakse. Kahe keskuse peale kokku on neli treenerit, kes võivad treenida nii juht- kui ka abikoeri. Peale nende üks treener Haapsalust – Reelika Kaasik, kes treenib ainult abikoeri.
„Reelika on supertreener – tema treenitud koerad aitavad inimestel jalanõude krõpsud lahti teha, uksed avada, tuled põlema panna,” loetles staažikas treener Lokke. „Aga nüüd ei pruugi tema tööd enam vaja minna, sest abikoerte jaoks pole järgmiseks aastaks raha leitud.”

Malmi sõnul on Eestis aastas vaja keskmiselt kuut-seitset juhtkoera. Siiani tuli rahastus hasartmängumaksu nõukogu (HMN) kaudu, aga 2018. aastast läheb see üle Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), mille periood on kaks aastat. „Pärast seda peaksime väidetavalt jõudma riigi eelarvelisele rahastusmudelile,” ütles Malm ja täpsustas, et kinnitust selle kohta pole.

ESF-i rahastuses on aga mitu probleemi. Näiteks ei kaeta selle kaudu üle 63-aastaste inimeste koerataotlusi, samuti on katmata juba kasutuses olevate juhtkoerte kulud (raviteenus, rakmed, transport, hoidmine omaniku või koera haiguse korral). Muud abikoerad on täiesti välja jäänud. „Samuti on koerte koolitamise eelarve endiselt liiga väike, mis seab ohtu koolitamise kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse,” nentis Malm.

Loe pikemalt Eesti Päevalehest.