0

Galerii: Rannarootsi muuseumi jõulumaal leiavad tegevust igas vanuses lapsed

Jõulumaa Rannarootsi muuseumis. Foto: Arvo Tarmula

Rannarootsi muuseum on muutunud põnevaks jõulumaaks, kus saab nii meisterdada, küpsetada kui ka otsida.

Lääne Elu käis jõulumaal koos Noarootsi lasteaiaga. Kokku oli 9 last, kellest noorim oli kolmene, enamik 5-6aastased, kuid oli ka kaks koolilast rühmas. Nemad asendasid haigeks jäänud lasteaia lapsi.
Kõigepealt said lapsed endale ette jõulumaa kleepsu ja seejärel suundusid vaipa kuduma.

„Mina ei oska kududa,“ teatas üks laps. Päkapikud lubasid talle, et ta õpibki.

Esimesena istus kangastelgede taha tüdruk, kes on kangastelgi oma naabritädi juures näinud. Teised lapsed hakkasid samal ajal kirjutama ja joonistama seda, mida jõuluvanalt soovivad. Kõik soovid riputati nööpnõelaga seinale, kust jõuluvana need hiljem kokku korjab.

Soovid jõuluvanale

Laste soovinimekirjas oli nii jõuluvana kostüüm, lego, klambrimasin, Elsa nukk, erinevad lemmikloomad, mitu last soovisid endale kõrvaklappe, aga sooviti ka lund ja häid jõule.

Samal ajal kui lapsed soove joonistasid uuris päkapikk, kas roosa on tüdrukute ja sinine poiste värv.

Üks poiss teatas, et talle meeldib hoopis must värv.

„Must ja roosa ei sobi kokku,“ teatas üks tüdrukutest.

Päkapikk aitas lastel soove välja mõelda ja muuseas soovitas ka näiteks lund soovida.

„Seda olen ma juba ammu soovinud,“ teatas sama tüdruk, kelle meelest must ja roosa kokku ei sobi.

Kui kõigil soovid joonistatud ja kangastelgedel kudumine proovitud, algas aarete jaht. Seal tuli vihje järgi leida järgmine vihje, mis lõpuks viis aarde juurde.

Esimene vihje oli näiteks selline: „Sellel toal on tõrvamaik, seina peale pandud vaip.“ ja järgmine „Autodel on valuveljed, memmedel on kangasteljed“

„Kas olete täna kangastelgi näinud,“ küsis aarete jahti läbi viiv päkapikk.

„Ei,“ vastasid lapsed kooris.

Lõpuks leidsid lapsed kõigi vihjete abil üles ka aarde, milleks oli kommipakk.

Päkapikk sussi sees

Aadre leitud, läksid lapsed piparkooke küpsetama. Kõik said rullida ja vorme vajutada. Enne kui piparkoogid ahju läksid, tuli neile sisse teha auk, mis täideti karamellikommiga.

„Natuke võite tainast maitsta ka,“ ütles piparkoogi-päkapikk. „Kuidas saab piparkooke teha tainast maitsemata? Muidu ei tea ju, kas tulevad head või mitte.“

Kui piparkoogid tehtud, läksid lapsed jõuluvana juurde. Jõuluvana, keda mängis Toivo Tomingas, rääkis lastele, kuidas ta ei saanud sussi jalga panna, sest üks päkapik oli tema sussi sisse magama jäänud. Lõpuks äratas jõuluvana päkapiku üles ja sai sussid jälga panna.

Lapsed lugesid jõuluvanale luuletusi ja laulsid, jõuluvana kinkis neile selle eest õuna.

„Mul on üks luuletus, aga ma ei mäleta seda enam,“ kurtis üks poiss. Seda, et jõuluvana ees kõik laulud ja luuletused meelest lähevad, juhtus ka teistel. Sellegipoolest ei jäänud õunad lunastamata.

Jõulumaa viimases osas tegid lapsed Vormsi jõuluehteid, kus põimisid lõnga ümber risti olevate puupulkade.
Kogu jõulumaa läbimiseks kulus lastel umbes poolteist tundi.

Nõudlus suur

Päkapikkude sõnul oli nõudlus jõulumaa vastu suur. Ühel hommikul saadeti teated jõulumaa kohta välja ja lõunaks oli kolmveerand aegadest broneeritud. Seetõttu tehti jõulumaale veel üks lisapäev.

Muuseumi juhi Ülo Kalmu sõnul oli neil plaanis ka õues lumememme ehitada, kuid mida pole, on lumi. Lumememme ehitamise asemel saaks hoopis ujumisvõistluse korraldada, kuid see jäi siiski tegemata.

Fotod: Arvo Tarmula

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz