Hirve küttinud inspektor sai noomituse

Punahirv. Foto: arhiiv

Keskkonnainspektsioon pole aasta jooksul suutnud välja selgitada, mis asjaoludel lasti Kirnas ilma loata maha haruldane punahirv.

Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhtivinspektor Arseni Eller lasi punahirve maha mullu 10. detsembril Martna jahiseltsi maadel Kirnas. Luba tal selleks ei olnud, sest punahirve Läänemaal toona lasta ei tohtinud.

Juhtumi asjaolusid asus uurima keskkonnainspektsioon, kes alustas väärteomenetlust. Arseni Eller on saanud noomituse, et ta ei teatanud kohe juhtumist ega tegutsenud nii, nagu oleks pidanud inspektor toimima. „Muus teda praegu süüdistada ei saa,” ütles keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul Lääne Elule.

Lääne Elule teadaolevalt teatas Eller juhtunust alles järgmisel päeval. Enne menetluse alustamist olid jahimehed hakanud looma nülgima ja tükeldama. Pole teada, kas looma tabanud kuulid olid veel keres või eemaldati ka need.

Martna jahiseltsi esimees Maanus Mäesalu ütles Lääne Elule eile, et tema jahiseltsi esimehena sai toona juhtunust telefonitsi teada kohe pärast jahti. Ilma loata kütitud loom viidi seltsi jahimajja. Mäesalu sõnul pole tõenäoline, et mehed oleks tahtnud jahiõnnetust varjata. „Surev loom sattus ju talu õue. Inimene, kes üritaks seda varjata, peaks olema ikka väga rumal,” ütles Mäesalu.

Menetlus ise on aga aasta pärast juhtunut ikka veel pooleli ja uurimisalune Eller töötab endiselt inspektsiooni Läänemaa büroos, kus ta tegeleb igapäevase järelevalvega. Samal ajal on uurimise all inspektori enda õiguskuulekus.

Juhtunut uurib inspektsiooni Harju-, mitte Läänemaa osakond, kus Eller töötab. Juhtunuga tegeleb üks inspektor, kes samal ajal peab uurima teisi keskkonnarikkumisi. Poolelioleva menetluse tõttu aga ei ole Leili Tuule sõnul võimalik selgitada avalikkusele juhtumi asjaolusid. „Väärteomenetluseks on meil seaduse järgi aega kaks aastat, nii et aeg ei ole möödas. Loodame asjas selgust saada,” ütles Tuul.

Tuule sõnul on Elleri juhtumis tellitud mitu relvaekspertiisi. „See kõik on aega võtnud,” märkis Tuul. „Kuna tegu oli ühisjahiga, siis oli võimalikke laskjaid rohkem. Kindel on see, et viimase ehk halastuslasu tegi Arseni Eller, aga mis oli enne seda, vajab tõendamist. Halastuslask oli vältimatu. Keegi pidi selle tegema.”

Eller ise ei soovinud juhtunut kommenteerida toona ega ka nüüd. „Uurimine kestab. Mis seal ikka rääkida. Sellest on juba niigi palju räägitud,” ütles Eller Lääne Elule eile.
Napisõnaliseks jäävad ka Elleri jahikaaslased toonasel jahiretkel. Avalikult juhtunust rääkida nad ei soovi.

Mullu jaanuaris kinnitas Lääne Elule mitu allikat, et esimese lasu punahirvepulli pihta tegi just keskkonnainspektor Arseni Eller. Hukkunud loomas oli seitse kuuli, sest esimene lask vaid haavas looma. Väidetavalt oli loom vana ja haige ning tema üks sarv oli murdunud. Jahimeeste käest pages hirvepull taluõuele, kus ta ka lõpuks suri. Pealtnägijate sõnul jooksis loom õuele mitu korda paaritunnise vahega, kord lamas, kord tõusis püsti. Viimase lasu tegid jahimehed väidetavalt õue peal. Kümmekond Martna jahiseltsi liiget olid toona läinud seajahile. Hirvi oli Läänemaal varem küll nähtud, kuid teadaolevalt mitte kunagi kütitud.

Toona tohtis Läänemaal küttida küll kabe- ja tähnikhirve, aga mitte punahirve. Tänavu juulist on ka punahirve küttimine lubatud. Maanus Mäesalu sõnul ei suutnud Eller tõenäoliselt hinnata, mis loomaga on tegu, ja ajas punahirve tähnik- või kabehirvega segamini. „Kui piltlikult autodega võrrelda, siis mark oli õige, aga mudel vale,” ütles Mäesalu.

Mäesalu ütles, et ei õigusta Ellerit, kuid toona kehtinud punahirvelaskmise keel oli ajale jalgu jäänud. „Võimalik, et just Elleri juhtum pani seadust üle vaatama, ja tänavu juulist tohib punahirve Läänemaal küttida nagu tähnik- ja kabehirvegi. Elleri juhtum võis olla üks motivaator,” ütles Mäesalu. Nimelt muutuvat eksikülalisena Läänemaale sattuv punahirv siin üha sagedasemaks. „Kui varem polnud hirve Läänemaal olemaski, siis viimased viis-kuus aastat ei möödu ühtegi aastat, kui me hirve ei näe,” ütles Mäesalu.

Mäesalu ei pea õigeks, et haavatud loom pidi piinlema, kuid selgitas, et hirve lasta on raskem kui näiteks põtra ning jahil tuleb sellega arvestada. „Hirv on füüsiliselt tugev loom. Kui juba natuke lasuga eksid, siis on jama,” märkis Mäesalu.

Martna jahiseltsi liige Aarne Taal ütles, et oleks hirve laskmata jätnud. „Ei pea ju laskma. Kui ikka ei tea, mis loom on, siis ei tohi lasta. Lasta saab ainult kindla peale,” ütles Taal.
Taali sõnul võis Ellerile saatuslikuks saada jahihasart. „Ta on hea jahimees, aga temperamentsem kui mõni teine. Eks igaühel ole oma iseloom. Inimesed on erinevad,” ütles Taal.

Jahiseaduse järgi on loata küttimise eest suurim trahv 200 trahviühikut ehk 800 eurot, millele lisandub 800 eurot keskkonnakahju.