Ühiskonnauuringute instituudi tellitud küsitlus näitas, et Eesti kõige kõrgem õnnelikkuseindeks on Läänemaal – 5,4 seitsmepalliskaalal.
„Huvitav tulemus. Võiks ju arvata, et Tallinnas, kuhu kõige rohkem püüeldakse, on kõige parem elada, aga selgub, et statistiline keskmine oli Läänemaal kõrgem,” ütles analüüsi teinud psühholoog Avo-Rein Tereping.
Tereping kuulub ühiskonnauuringute instituudi mõttekotta. „Seal tekkiski idee mõõta õnnelikkust Eestis. SKT ju ei peegelda inimese subjektiivset tunnet ja õnnetundel on rohkem tähtsust,” ütles ta.
Õnnelikkuse uurimine ei ole midagi eriskummalist. Seda tehakse ka ÜRO egiidi all, aga Eestis sees pole sellega tegeldud. Ühiskonnauuringute instituut laskis Turu-uuringute ASil korraldada küsitluse, milles paluti vastajatel hinnata, kui õnnelikuna nad ennast tunnevad. Küsitleti 825 Eesti elanikku ja kasutati Lyubomirsky ja Lepperi 1999. aasta subjektiivse õnnelikkuse skaalat.
Üle Eesti küsitleti 825 inimest, sh Läänemaal vaid üksikuid inimesi. Kui usaldusväärne on suhteliselt väheste läänlaste küsitlemine? Terepingi sõnul on tõepoolest veavõimalus Läänemaa puhul üsna suur, aga mitte nii suur, et võiks maakonna edetabeli lõpuotsa kukutada. Erinevused maakondade vahel on suhteliselt väikesed.
Uuring ei anna ka aimu põhjustest, miks inimesed end kusagil õnnelikumalt tunnevad. „Õnnelikuna tuntakse end seal, kus tuntakse rohkem kaasinimeste toetust, tuntakse end paremini kaitstud ja piirangutest vabamad olevat,” selgitas Tereping. „Loeb ka näiteks see, kas inimene tunneb, et temast endast võiks midagi sõltuda ja ta saab oma keskkonda muuta.”
Sellel, miks Tallinn, kuhu üle Eesti inimesed kokku voorivad, uuringus ei võitnud, võib olla palju põhjusi. „Võib olla ka see, et Tallinna siirdutakse kõrgete ootustega ja need ju paljudel siiski ei täitu,” pakkus psühholoog.
Õnnelikkuse uuring tehti Eestis 2016. aasta teises pooles ja esialgu analüüsis Tereping tulemusi teiste parameetrite järgi. Selgus näiteks, et lastega inimesed on õnnelikumad. „Siis hakkasin vaatama, et äkki saab neist andmetest veel midagi põnevat, ja ennäe, saigi,” ütles ta.
„On teada seos õnnelikkuse ja usalduse vahel. Võib-olla läänlased usaldavad üksteist rohkem,” lisas Tereping.
Õnnelikkuse indeks seitsmepalliskaalal:
Läänemaa 5,4
Tallinn 5,2
Jõgevamaa 5,18
Järvamaa 5,14
Põlvamaa 5,09
Pärnumaa 5,09
Tartumaa 5,08
Viljandimaa 5,06
Eesti keskmine 4,97
Raplamaa 4,95
Võrumaa 4,82
Lääne-Virumaa 4,71
Ida-Virumaa 4,67
Harjumaa 4,60
Saaremaa 4,53
Valgamaa 4,37
Emori uuringud kimbutasid just neid,kel töökoht riigi palgal,vb siingi sama.
No seda ma olen koguaeg arvanud et õnn ei peitu rahas .
…vaid selle hulgas
Et asja tegelikule olemusele pihta saada, oleks vaja ikka uuringut ennast lugeda. Siit artiklist puudu hulk olulisi asju, nt kuidas see valim leiti, keda küsitleti. Kui suur see oli. Milline oli keskmine tulemus koos standardhälbega. Kas indeks oli sama mis skoor või olid seal mingid arvutused tehtud. Kui Läänemaa valim oli väike, siis võib juhtuda, et see tulemus ei tähendagi midagi.
Mitmed samateemalised uuringud on jõudnud järeldusele, et õnnetunne sõltub rahast ja rikkusest vaid kuni keskmise elutaseme saavutamiseni, sealt edasi praktiliselt enam mitte. Kõige rohkem sõltuvat õnnetunne suhetest, enim suhetest lähedastega.
Meil seevastu toimitakse täpselt vastupidi – raha ja rikkuse kasvatamise nimel hüljatakse suhted. Kas pole pisut arulage ja kummaline?
Ei ole kummaline,sest kaua sa tühja tünni jõllitad.