Haapsalu linn tahtis müüa korteri vanadekodusse kolinud inimesele

Haapsalu linnavalitsus tahtis korteri müüa turuhinnast vähemalt kaks korda odavamalt inimesele, kes tõenäoliselt ise ei tea sellest midagi, sest elab mäluhäirete ja aina kehvemaks muutuva vaimse tervise tõttu vanadekodus.

46ruutmeetrise sotsiaalkorteri müük oli volikogu reedese istungi päevakorras. Müügiotsus saanuks volikogus ilmselt suurema tähelepanuta ka heakskiidu, kui Haapsalu linnapea Urmas Sukles poleks eelnõu ootamatult tagasi võtnud.

91aastane vanaproua Emilia Sarapik, kellele oli kavas korter müüa, elab juunikuust saadik Lihula hooldekodus. Lääne Elule teadaolevalt ei võimalda tema tervislik seisund avaldada tahet ära osta korter, kus ta seni üürnikuna elas. Samuti pole tõenäoline, et ta pöörduks mõne aja pärast koju tagasi. Miks siis ikkagi valmistas Haapsalu linnavalitsus ette eelnõu müüa linnale kuuluv korter võileivahinna eest vanainimesele, kes ise pole võimeline selliseid tehinguid tegema ega neist aru saama?

Emilia Sarapik elas korteris koos abikaasaga. „Mina tean, et nad mõlemad elavad nüüd vanadekodus. Need inimesed ei vaja seda korterit. Kui korterit peaksid tahtma nende lapsed, siis see korter ei ole ju pärandatav, ja miks peaks linn lubama lastel osta korter soodustingimustel,” ütles Haapsalu volikogu õigus- ja sotsiaalkomisjoni esimees Helle Saarsoo.

Selle nädala esmaspäeval arutas korterimüügi eelnõu volikogu sotsiaal- ja õiguskomisjon. „Sotsiaal- ja õiguskomisjoni liikmeil tekkis küsimus, kelle initsiatiivil ja miks tahetakse müüa linnale kuuluv korter turuhinnast 30 protsenti soodsamalt,” ütles Haapsalu linnavolikogu sotsiaal- ja õiguskomisjoni aseesimees Merle Mäesalu.

Samuti tuli koosolekul välja, et ostja viibib hooldekodus. Kui koosolekul osalenud Sukles sellest kuulis, tegi ta esmalt telefonikõne ja seejärel võttis eelnõu tagasi.

Sukles märkis linnavolikogu liikmeile saadetud e-kirjas, et Haapsalu linnavalitsus püüab munitsipaalkortereid üürnikele müües heastada omandireformi hammasrataste vahele jäänud inimestele tehtud kahju.

Lääne Elu küsimusele, miks ta eelnõu tagasi võttis, vastas Sukles eile: „Õiguskomisjoni liikmeil oli info, et üürnik on ajutiselt hooldekodus. Mõtlesime, et võtame siis aega. Võtsime eelnõu tagasi,” ütles Sukles.

Lääne Elu teistele küsimustele vastamaks saatis Sukles ajakirjanikule edasi oma kirjavahetuse linnavara spetasialisti Madis Raudsepaga.

Raudsepa e-kirjast selgub, et linn üüris kahetoalise Lihula maanteel asuva korteri Emilia Sarapikule 2006. aastal. „Et pakkuda eluruumi tol hetkel sundüürniku staatusesse jäänud vanapaarile. Üürnikud asusid mõlemad vanadekodusse sel suvel ja võib juhtuda, et proua Emilia ise siirdub lähiajal veel oma korterisse tagasi,” kirjutas Raudsepp.

Raudsepp märkis, et munitsipaalkorterite võõrandamine pikaaegsetele üürnikele pole erandlik. „Linn on rakendanud allahindlusprotsenti vastavalt sellele, kuidas on üürnikud ise korterisse investeerinud. Kui üürnik on ise turuväärtust tõstnud, oleme pidanud mõistlikuks hindamisakti hinnast allahindlust teha,” kirjutas Raudsepp.

Korteriostu eelnõu pidanuks Haapsalu volikogus kinnitama eile, kuid seal ei olnud sellest rohkem juttu kui ainult see, et volikogu esimees Jaanus Karilaid märkis, et linnavalitsus võttis eelnõu tagasi. „Võimalik, et tegemist oli lohakalt ette valmistatud eelnõuga,” ütles Saarsoo, „aga kui see asi on õige ja aus, siis peaks linnavalitsus selle varem või hiljem uuesti esitama.”

Haapsalu linnavalitsuse eelnõu järgi oleks Lihula maanteel asuv kahetoaline kõigi mugavustega korras korter müüdud Emilia Sarapikule hinnaga 14 700 eurot. Sarapik oli kolinud korterisse 2006. aastal, sest tema toonane kodu tagastati õigusjärgsele omanikule. Tänavu juunist elab Sarapik hooldekodus. Tegelikult polegi müügi taga mitte Emilia Sarapik, vaid tema 64aastane poeg Roman Sarapik.

„Korteri ostmine pole mitte ema, vaid laste ehk minu ja minu õe soov,” ütles Roman Sarapik Lääne Elule eile.

Kuigi volikogule esitatud eelnõu korter Emilia Sarapikule müüa oli linnavalitsuses juba ette valmistatud, ütles Roman Sarapik reedel Lääne Elule, et pole kindel, kas tehingust üldse saab asja.

„See on lihtsalt soov. Tuleval nädalal istume õega maha ja arutame. Selline summa välja käia, see ei ole niisama. See on päris hea patakas raha,” ütles Sarapik.

Sarapik toonitas korduvalt, et tegemist on esialgu vaid sooviga korter ära osta. Oma sõnul on ta emaga sellest ka rääkinud. „Ju ta sai aru. Kui tehingut hakatakse tegema, siis hakatakse ka teadma,” ütles Sarapik ema kohta.

Lääne Elul Emilia Sarapikuga rääkida ei õnnestunud, sest Lihula hooldekodu keelas ajakirjanikul sissepääsu põhjendusega, et kolmandaid isikuid hoolealuste juurde ei lubata.

Roman Sarapik ütles, et Haapsalu linna poole sooviga korter ära osta pöördus tema. „Kui on võimalus, tuleb see ära kasutada,” ütles Sarapik.

Sarapik teab, et korterid Haapsalus on tegelikult kallimad, ja põhjendas madalat hinda sellega, et ta on aastate jooksul ema korterit remontinud ja sinna tublisti raha sisse pannud.

14 700 eurot on Haapsalu kesklinnas asuva korras korteri kohta üliodav. Maa-ameti andmeil on sellise suurusega korterite tänavune keskmine müügihind umbes 600 eurot m². Korteriturul algab selletaoliste korterite hind 30 000 eurost. Kinnisvarabüroo hindas müüdava korteri 21 000 eurole.

Haapsalu korterid

Haapsalu linnavalitsusel on kokku 52 korterit, millest 29 on sotsiaalkorterid ja 23 munitsipaalkorterid. Sotsiaalkorterid antakse kasutada inimestele, kes ei ole võimelised iseseisvalt eluruumi omama või üürima. Lepingute tähtaeg on kuni üks aasta. Sotsiaalkorterite seisukord on vilets, raha eelarves jätkub 1,5 korteri remontimiseks aastas.

Munitsipaalkortereid on valdavalt antud elamiseks sundüürnikele, üürilepingud on tähtajatud. 90 protsenti linna munitsipaalüürnikest on pensionärid. Munitsipaalkorterid on suhteliselt heas korras, sest üürnikud on neid ise remontinud.