1

Urve Palo: kiire internet kõigile – kiiremini ja odavamalt

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Urve Palo. Foto: Urmas Lauri
Urve Palo. Foto: Urmas Lauri

Valitsus on järgmiseks kaheks aastaks eraldanud riigieelarvest 20 miljonit eurot, et viia kiire internet kodudesse ka maapiirkondades, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Alates eelmise aasta sügisest on mitmed maakonnad tegelenud kiire internetiühenduse soovijate kaardistamisega, mis on äratanud huvi ka teenusepakkujates, ning selleks, et toetuse ulatus oleks võimalikult suur ning võimalikult paljud inimesi saaksid vajaliku ligipääsu internetiühendusele, on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustanud korraldada üle-eestilise konkursi rajamistoetuse jagamiseks.

Otsustasime muuta riigipoolset sekkumist, eesmärgiga leida lõpptarbija jaoks kõige kiirem ja odavam lahendus. Meie ainus eesmärk on tagada kiire internetiühendus kõikidele Eesti elanikele, saavutades selle võimalikult kiiresti ja maksumaksjale kuluefektiivselt.

Kui selle eesmärgi saavutamiseks tuleb rohkem tööd teha ja esialgseid plaane muuta, siis oleme ka selleks kohustatud. Kiire internet maapiirkondades on oluline kiirendi kohalikele omavalitsustele, arendades nii ettevõtlust (turism, kaugtöö) kui ka pakkudes kohalikele elanike kaasaegset infrastruktuuri.

Esialgsete plaanide muutmine ei ole lihtne, aga teinekord on see vajalik. Sel sügisel andsid erasektori esindajad (nt. Telia ja Elektrilevi) meile teada, et nad plaanivad olulisemalt jõulisemalt lairibasse investeerida. Me saime ka sellest aru, et maakonnapõhised ärimudelid (digimaa, digitee, digisaar jne) ei pruugi tööle hakata, kui arvestada uusi erasektori investeeringuid. See tähendab, kui erasektor rajab omal jõul kiire interneti kõikidesse tihedamini asustatud punktidesse, siis maakonnapõhiste ärimudelite toimime on ohus: ainult metsataludesse interneti viimisega ei ole võimalik opereerimiskulusid katta.

Erasektori võimekus ise investeerida on väga hea sõnum maksumaksjale ja võimaldab meil oluliselt efektiivsemalt lõpptulemuseni jõuda. Kui esialgu oli meie plaan 20 miljoni euroga katta 3-4 maakonda kiire internetiga maakondliku rahastusmudeli järgi, siis arvestades sideoperaatorite ja ka uue sideturuosalise Elektrilevi investeerimisplaane, on esialgse hinnangu järgi võimalik sama rahaga peaaegu terve Eesti katta kiire internetiga. Numbrid on veel esialgsed, aga meie tänaste arvutuste kohaselt oleme võimelised 20 miljoniga peaaega terve Eesti ära katma viie-seitsme aastaga.
Kohalike omavalitsuste toetamise mudel aga nägi ette riigipoolset koguinvesteeringut suurusjärgus 70 miljonit, millele lisanduksid 100 miljoni euro ulatuses ka omavalitsuste enda rahastus. Seega, antud mudel võtab omavalitsustelt kohustuse ise investeerida, s.t. laenu võtta ja hoiab kordades kokku maksumaksja raha, võimaldades samal ajal lõppeesmärgi kiiremini täita.

Tahame rõhutada ka seda, et kiiresti muutuvas IKT valdkonnas on väga oluline muudatustega kaasas käia ja vajadusel ka ümber otsustada, kui selleks on väga kaalukad argumendid. Seda oleme õppinud kas või SKAISi projekti näitel, et esialgsest heast ideest võib saada läbikukkumine, kui olukorra muutustega ei arvestata.

Saame aru, et maakondade esindajad on ära teinud juba suure eeltöö, aga tegemist ei ole nendelt vaiba jalge alt ära tõmbamisega. Riigi huvi on endiselt pakkuda inimestele sama teenust, lihtsalt investeeringutega on võimalik alustada varem ning projekt on ka maksumaksjale soodsam. Küsimus pole selles, et kes rajab võrgud. Küsimus on, kui paljudele inimestele ja kui madala hinnaga internetiühendus koju tuleb.

Lisaks peab konkursi võitja jätkama piirkondlike meeskondadega koostööd ning rajama ühendused võimalusel ka vastavalt kaardistustele. Seetõttu oleme plaaninud ka kohtuda kohalike projektide eestvedajatega 6.11 Riigikogus, eesmärgiga tagada võimalikult sujuv üleminek nö maakondlikult mudelilt üle-Eestilisele mudelile.

Üle-Eestiline rahastusmudel on kõigile pakkujatele avatud: võidab see, kes suudab kõige suurema osa Eestist kiire internetiühendusega katta. Antud mudelit soosib ka Euroopa Komisjoni, maakondliku mudeli puhul peaksime Komisjonilt võtma riigiabi loa, mille menetlemine pikendaks protsessi umbes aasta võrra.

Vt ka: “Kübarsepp: Palo käitumine pole usaldusväärne ja ta peab võtma vastutuse” ja
Palo jättis Läänemaa kiire interneti projekti rahata

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tosten Richards
Tosten Richards

Kas teil on vaja laenu? Siis olete õiges kohas. Kas olete proovinud panku ja teisi eraõiguslikke krediidiasutusi ilma positiivse tulemuseta? Ärge otsige enam. Sul on õiges kohas. Pakume laene inimestele, kellel on madal intressimäär ja kliendi mugav tingimused.Me teeme ka kinnisvara finantseerimist ja oleme valmis partnerluseks iga üksikisiku, rühma või ettevõttega, kes soovivad investeerimispartnerlust meiega.Kontakt meid laenudega kas siis isiklikud laenud, ärilaenud, eluasemelaenud, kinnisvaralaenud, eluasemelaenud, võlgade konsolideerimise laenud, krediidi aktsiakapital jne. Sõltumatud ja tõsiseltvõetavad inimesed peaksid meiega nüüd ühendust võtma
email; tostenloans@yahoo.com

wpDiscuz