Andres Ammas: las jääda nii, kui oli

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Andres Ammas riigikogus. Foto: arhiiv

Läänemaa rahvas on alalhoidlik – las jääda nii, kui oli, las jääda nii, kui on, ümisesid Läänemaa valijad ja valisid senised juhid tagasi.

Nende valimiste põhiküsimus allakirjutanu jaoks oli, kas valimisliitudel on endiselt oma koht Eesti kohalikus poliitikas. Et väljaspool Tallinna võidavad valimisliidud, oli arvata juba enne valimisi, aga kokkuvõttes läks liitudel veelgi paremini kui oodati – iga neljas valija hääletas nende poolt.

Läänemaa erines muust Eestist selle poolest, et siin olid valimisliidud võitnud sisult juba enne valimisi. Haapsalus ja Ridalas oli favoriit Urmas Suklese HaRi, teise koha eest heitlesid Keskerakonnaga Meie Inimesed; Lääne Nigulas ei olnud sotsidest, EKREst ja Keskerakonnast võimuliidule Ühinenud Kogukonnad tõsist vastast; Vormsis võistlesid kandidaadid koha eest volikogus ühe valimisliidu sees; Lõuna-Läänemaal konkureeris liitudega ainult EKRE.

Erakondade positsioon Läänemaal on pärast Suklese lahkumist Reformierakonnast ja Merle Mäesalu lahkumist IRList silmapaistvalt nõrk. IRL ei suutnudki ühtegi nimekirja välja panna, Reformierakonda jäänud poliitikud võitlesid vapralt, ent lootusetult. Sotsidel on Neeme Suure näol tippkandidaat, aga alus on tagasihoidlik. Keskerakond püsib Jaanus Karilaiu lubadustel valitsusest Läänemaale raha pumbata. EKRE-l on poolehoidjaid, aga vähe usutavaid kandidaate, Vabaerakonnal pole siin piirkondlikku organisatsioonigi.

Pikk ainuvõim stagneerib võimukandjaid igal juhul, ütles viiendat põlve tallinlane Jaak Jõerüüt laupäevases Postimehes oma kodulinnale paremat valitsemist igatsedes. Sama küsimus – edasi Suklesega või Sukleseta – oli ja on tegelikult ainus küsimus ka Suur-Haapsalus. Valimisprogrammid olid kõigil nimekirjadel ju üsna sarnased ja mõistlikud. Rahvas väljendas oma selget poolehoidu ja rahulolu praeguse valitsemisega, karismaatiline linnapea jätkab.

Mikk Lõhmus tegi vallavanemana võimsa tulemuse. Tema pole Lääne-Nigulat jõudnud nii kaua juhtida, et stagneeruda, aga selline oht kummitab edaspidi sealgi. Aasta tagasi pareeris Lõhmus koos Suklesega edukalt võimaliku maakonna-suuruse omavalitsuse tekke, nüüd võivad mehed rahulolevalt käsi hõõruda.

Sümpaatne on, et Lääne-Nigulas pääses volikokku inimesi kõigist endistest valdadest. Aeg näitab, kas Lääne-Nigulas õnnestub sisse seada kõiki omavalitsuse ääremaid arvestav juhtimismudel, kas osatakse ja tahetakse anda osavaldadele oma roll, teha nii, et iga kant tunneb end olulisena. Haritud juht Lõhmus peaks seda kunsti hästi valdama. Väikeste kohtade huvide esindatus võimu juures pärast haldusreformi on nende valimiste valusaim küsimus.

Postimehe laupäevane juhtkiri meenutas, et üle Eesti lubasid poliitikud valimistel seekordki seda, mida alati: raha ja kellelegi koha kätte näitamist. Läänemaal lähtusid sellisest valimisklassikast kõige otsesemalt ekrelased – lubasid tõsta sünni- ja ranitsatoetust ning vältida pagulasi ja homopropagandat, mida/keda siinmail nagunii ei ole ega tule. Jalg ukse vahele saadi igal pool, loodetud läbimurret seekord veel siiski mitte.

Lõuna-Läänemaal võitis Lääneranna vallajuhtidest võimuliit. Opositsiooniga nad tulevikus volikogus kuigi palju arvestama ei pea, ent opositsiooniliidri tippjurist Rait Maruste kaasalöömine volikogus oleks distsiplineeriv ega laseks ehk üleolevalt valitseda. EKRE mängis Lõuna-Läänemaal kurikuulsa monumendi taastamisele, aga rahvas ei jäänud seda uskuma ja targasti tegi.

Peibutuspardid polnud Läänemaale õnneks suur probleem. Lauri Luik on haapsallastele ikkagi oma poiss, 224 häält on tubli tulemus. Et Luige tulemus oli parem kui titaanlikku tööd teinud Keskerakonna emissaril Jaanus Karilaidil (148), näitas mu meelest ainult seda, et oma mees on ikka oma, ja nii ongi õiglane.

Väga ilusa tulemuse tegi Suur-Haapsalus peaaegu ilma igasuguse kampaaniata muusik Ilona Aasvere – hea inimese tunnevad lihtsalt valijad ära. Virge Tiik võttis Panga küla hääled ja küllap mujalt Ridalastki. Meie Inimestest üllatas suure häälesaagiga Andrei Tšerepanov.

Vaikijatel pole volikogus kohta, arvas enne valimisi üks kandidaat. Haapsalu volikogu suurimad vaikijad Natalja Koropets ja Sulev Saareväli said aga jälle volikokku.

Loodame koos, et volikogudesse on valitud pühendunud, ausad ja eetilised inimesed. Võtan appi klassiku Alan Alexander Milne’i: „Tegelikult on kõik täitsad,” ütles Puhh. „Aga ega mul vist õigus pole,” lisas ta.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Sass1.
7 aastat tagasi

” Suurimad vaikijad said aga jälle volikokku ” .
Miks? Ma ei ole kursis, kas volikogu liige saab mingit raha?
Kui saab, siis see raha on vaja ausalt välja teenida.
Vaikida võib kodus teleka ees.