Uut sadamat proovinud kalur Lauri Lilleoks kiitis, et nüüd on kala autole laadimine hoopis lihtsam. Foto: Arvo Tarmula
Möödunud nädalavahetusel avati Noarootsi vallas Hara kalasadam, mille taastamine läks maksma 350 000 eurot.
Lagunenud sadamas lammutati vana võrgukuur, ehitati kaks betoonkaid – 14,5- ja 48meetrine –, rekonstrueeriti slipp, paigaldati ujuvkai 14 alusele, tehti parkla ja meres süvendustöid.
Kalur Lauri Lilleoks on uuest Hara sadamast terve nädala merel käinud. „Mugav on. Tuled merelt, saad kalakasti otse autosse tõsta. Muidu lohistasin seda, nii et seda nägu,” ütles ta.
Sadam sai Läänemaa rannakalanduse seltsi kaudu 200 000 eurot Euroopa Liidu raha rannakalanduse arendamiseks. 150 000 eurot võttis Noarootsi vald laenu. „Meil on sellise koostöö üle ainult hea meel. Kui vald tahtnuks, ei oleks ta omalt poolt midagi pidanud juurde panema,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi tegevjuht Margus Medell.
Süvendus võinuks olla 200 meetrit pikem, leidis Lilleoks. „Jahiga siia ei saa või kui, siis ainult kõrge veega. Praegu näiteks on veetase 40 cm madalam. Oleks saanud, kui oleks lõpuni süvendatud, aga 200 meetrit jäi süvendamata,” ütles ta. „Ujuvekskavaatori kohaletoomine ja kokkupanek on nii suur väljaminek, et kui ta siin juba kord oli, oleks võinud ikka selle raha leida ja lõpuni süvendada.”
Margus Medelli sõnul on toetusmeetme eesmärk edendada kalandust, mitte turismi. „Nüüd pääsevad sadamasse isegi kaheksameetrised kalapaadid ka madala veetaseme korral,” ütles ta.
Medelli sõnul kasutas Hara sadamat aastas üle 20 kaluri. Lilleoksa sõnul on pidevalt sadamat kasutavaid kalureid neli: kaks väikese paadiga ja kaks lappajaga.
„Kalanduse seisukohalt on Hara sadam oluline koht, sest püügipiirkonnad on lähedal,” märkis Medell. „Siiani oli probleem selles, et kala oli väga raske maale tuua.”
„Nüüd, mil sadam on korda tehtud, hakatakse seda palju rohkem kasutama. Sadamas on ruumi rohkem kui 20 paadile,” ütles Lauri Lilleoks.
Noarootsi volikogu peaks järgmisel istungil otsustama sadama üleandmise kohalikule külaseltsile MTÜ Harga.
„Kuna meil pole sadama haldamise kogemust, peame seda ühe aasta ja siis anname vallale aru, kas jätkame samamoodi või on vaja midagi muuta, näiteks asutada ainult sadama haldamisega tegelev ühing,” ütles külaseltsi juhatuse liige Kenneth Nyholm.
„Sadamal on nüüd vaja sadamakaptenit. Meil on vallale esitada sellele kohale sobiv kandidaat, Esko Väli-Taino, kes on kaheksa aastat Hara küla elanik ja kellel on vajalikud dokumendid, paadijuhi load,” ütles Nyholm. „Järgmise sammuna tuleb koos kalurite ja naaberkülade inimestega kindlaks määrata sadama kasutamise reeglid.”
Nyholmi sõnul pole sadam mitte ainult kaluritele tähtis, vaid ka osa küla identiteedist. „Hara on vana rootsi kaluriküla ja sadam on meie külale alati tähtis olnud, aga selle minevikku on vähe dokumenteeritud. Täpselt ei teagi, kui kaua on sadam siin olnud,” ütles ta.
Hara sadam sai rannakalandustoetuse mullu sügisel Nõva, Topu ja Virtsu sadama ees.
Slipp peaks jääma avalikku kasutusse, juhul kui sealset lahkust ei hakata kuritarvitama. Hetkel on sadamakasutus tingimused ja reeglid väljatöötamisel. Kevadeks on asjalood selged juba ma loodan.
Kuidas plaanid on – kas slipp jääb ka avalikku kasutusse?
tubli tegemine