Keskkonnaküsimusi ja feminismi on ilmselt lihtne vaadata eraldi. Mis on ühist ühekordsetel kohvitopsidel, plastjäätmetel, salatikarpidel, vatipatjadel ja Istanbuli konventsioonil? Ebavõrdsus. Viimasega võideldes tegeled sama probleemiga, aga eri otstest, kirjutas Aet Kuusik portaalis Feministeerium.
Huvitaval kombel saab vaadelda naisi ja loodust ühisnäitajaga, milleks on patriarhaalsele võimule allutamine, kirjutas Kuusik. Autor märgib, et ökofeminism on üks naisliikumise harusid paljude teiste kõrval. Millised on ökofeministi nipid ja harjumused?
Esimene ja kõige tähtsam on jäätmete liigiti kogumine. Üha populaarsem on pakenditest loobumine, selleks ostetakse lahtist kaupa oma koti või anumaga. Kohvi saab osta oma kruusiga, puuvilju oma kotiga, ka šampooni saab osta oma pudeliga, märkis Kuusik.
Ökofeministi üks tunnus on kindlasti see, et ta ei kasuta ühekordseid tooteid. Seetõttu võib ta kotist leida metallist lusika või tekstiilist taskurätiku, kirjutas Kuusik. Hea võte on ka vähendada loomsete toiduainete tarbimist, kuna taimsete toodete valmistamise protsess on keskkonda säästvam.