0

Tudengid ehitasid Tuhu soosse unikaalse vaatetorni

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Foto: Mirjam Varik

 

Eesti kunstiakadeemia tudengite kätetööna valmis Lõuna-Läänemaal Tuhu soos Eestis unikaalne vaatetorn Trepp, millest võib seal kandis kujuneda omaette vaatamisväärsus.

Rajatava torni vaateplatvorm asub 5 meetri kõrgusel ja sinna pääseb 9 meetri pikkust kaardus galeriitreppi pidi. „Tudengid on ruumiga mänginud: tasapinnalt sisenedes on vaade kaetud ja üles jõudes mõjub 360 kraadi avanev vaade Tuhu soole seda võimsamini,” selgitas tudengite juhendaja, EKA arhitektuuri ja mööblidisaini osakonna juht Hannes Praks.

EKA sisearhitektuuritudengid kavandasid torni ja ehitasid selle ise valmis. Kogu protsess algas Praksi sõnul kevadel, mil toonased esmakursuslased esitasid vaatetornist 15 kavandit. Neist valiti koos RMK esindajaga edasitöötamiseks välja paar varianti ja lõpuks jäi üksmeelse otsusena sõelale kavand nimega Trepp.

Ideest teostuseni aitas tudengitel projekti ellu viia arhitektuuribüroo B210, kelle arhitektide juhendusel tehti eel- ja tööprojekt, taotleti ehitusluba jms. Praksi sõnul on praegune Tuhu soo vaatetorn tudengite ehitatud RMK objektidest kõige keerukam. „Esimestel objektidel saime ise hakkama, kuid nüüd vajasime rohkem know-how’d,” tunnistas ta.

B210 arhitekt Mari Hunt ütles, et sellepärast võeti appi ka insener Egon Kivi, kes konstruktsiooni läbi arvutas. Torni põhielementide ehitusel oli nõu ja jõuga toeks Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse töökoja meister Tarmo Tammekivi.

Torni põhielemendid valmisid Loodi puutöömõisas. „Kuna Tuhul on habras keskkond, tahtsime seal ehitustegevust minimeerida ja mitte muuta tervet raba serva ehitusplatsiks,” selgitas Hunt.

Hunt lisas, et üks keerukamaid ülesandeid oli sobiva ehitusmaterjali hankimine. Torni ehitamiseks on kasutatud peamiselt lehist, sest see on ilmastikule ja niisketele rabaoludele vastupidav. „Selleks et õiges mõõdus lehist saada, helistati läbi kõik saekaatrid,” rääkis Hunt.

EKA tudengitele ja arhitektuuribüroole B210 on see kolmas koostööprojekt RMKga. Esimene ja kõige kuulsam neist on Võrumaal RMK Pähni looduskeskuse juurde kuusikusse rajatud metsa kõlakojad, hiigelruuporid ehk ruubid. Mullu valmis Emajõe-Suursoos mitmeotstarbeline vaatetorn-puhkeobjekt Vari.

RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juhi Marju Pajumetsa sõnul oli Tuhu soos vaatetorni järele suur vajadus, sest kunagi seal asunud torni seisund muutus ohtlikuks ja torn lammutati.

„On traditsiooniks saanud, et esimene kursus nii projekteerib kui ka ehitab objekti valmis,” rääkis Praks. Tema sõnul on ettevõtmise eesmärk Eesti loodus- ja puhketaristut värskendada ning leida huvitavaid lahendusi. „Ega sellel praeguselgi taristul midagi viga ole, aga see on anonüümne,” lisas Praks.

Idee on Praksi sõnul pärit Norrast. „Seal on ülihõrku, metsikut ja imekaunist loodust ekstra hästi tundliku arhitektuuriga väärtustatud,” rääkis ta. Praksi sõnul oleks EKA ja RMK koostöö eesmärk leida värskeid lahendusi ja suunata ka riiklikku mõtet sellele, milline võiks olla Eesti ainuomane loodustaristu.

Mari Hundi sõnul annaks samasugust vaatetorni nagu Trepp ehitada ka mõnda teise Eesti paika. „On aga tore, et see vaatetorn jääb unikaalobjektina Tuhu rabasse ja muutub vaatamisväärsuseks iseeneses,” rääkis Hunt. Ta tõi näite, et Tallinna mõistes üsna kaugel asuvad Pähni hiigelruuporid on kujunenud vaatamisväärsusteks, mida spetsiaalselt vaatama sõidetakse. „Oleks tore, kui see ka Tuhus nii läheks.”

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz