Vormsi parvlaeva Ormsö sõiduplaani ja hindu tuleb tulevast aastast hakata kooskõlastama Tallinnas. Foto Arvo Tarmula
Läänemaa omavalitsusliit otsustas anda maakonna ühistranspordi korraldamine üle Harjumaa ühistranspordikeskusele, jäädes ilma bussi- ja parvlaevaliikluse korraldamise õigusest.
See tähendab, et vormsilased peavad hakkama parvlaevade sõidugraafikut edaspidi kooskõlastama Tallinnas. Niisamuti tuleb edaspidi ka busside sõiduplaan või marsruut kinnitada pealinnas Harju ühistranspordikeskuses (ÜTK).
„Elu on viinud meid Harju keskuse alla,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Omavalitsusliit ja linnavalitsus otsustasid möödunud nädalal, et me ei hakka oma väikest ühistranspordikeskust tegema.”
Praegu korraldab maakonna ühistransporti Lääne maavalitsus. Pärast maavalitsuste likvideerimist on valitsus otsustanud selle valdkonna üle anda omavalitsustele. Omavalitsused võivad ühistransporti korraldada näiteks oma ÜTK luues või siis mõne suurema praeguse keskusega kokku leppides.
Lääne maavalitsuse arendusosakonna juhataja Merle Mäesalu on Harjumaa variandi suhtes kriitiline. „Oleme ausad, Hiiu- ja Saaremaa teevad ise keskuse, Viljandi on andnud valitsusele dokumendid, Tartu on oma keskust loomas, Valga teeb ise, Võru ja Põlva teevad kahe peale. Mina leian, et meil oleks oma ühistranspordi korraldamine mõistlik hoida enda käes,” ütles ta.
Mäesalu sõnul ei ole Läänemaa omavalitsused aga teinud siiani ühtegi otsust. „Juba mais rääkisime sellest. Suvel saatsime täiendavaid kirju. Saatsime omavalitsustele isegi Läänemaa ühistranspordikeskuse loomise eelnõu. Oleme käinud omavalitsusliidus rääkimas ja lahendusi soovitamas. Nüüd on september ja ikka on vaikus,” ütles ta.
Sobivale variandile peavad heakskiidu andma Läänemaa omavalitsuste volikogud. „Lääne-Nigula ja Vormsi otsused on linnavolikogu otsuse taga. Selge see, et nemad teevad samamoodi nagu Haapsalu linn,” ütles Mäesalu.
Mäesalu sõnul ei oleks ka praegu läänlastel veel hilja otsustada oma keskuse poolt. „15. novembrini saab esitada riigile taotlusi kuni 10 000 euro suuruse toetuse saamiseks, millega keskust rajada. Kui oleks väga suur tahtmine, siis jõuaks,” ütles Mäesalu.
Sukles leiab, et oma keskusel ei ole mõtet, sest selle töömaht oleks liiga väike. „Merle Mäesalu ajab selle asjaga Haapsalu poliitikat,” ütles Sukles. „Meil on vaevu üle miljoni liinikilomeetri. Selle teeninduse korraldamine ei ole isegi täiskohaga inimese töökoormus, seda enam, et maavalitsus viib praegu ellu liiniveohanget, mis otsustab järgmiseks kaheksaks aastaks maakonna ühistranspordi.”
Suklese sõnul soosib riik suuri ühistranspordikeskusi ja neil, kes soovivad oma väikseid keskusi, ei ole nende loomine just libedalt läinud. Oma keskuse ülalpidamine jääks ka osalt Läänemaa omavalitsuste õlule.
„Kuulasime eelmisel omavalitsusliidu kokkusaamisel Harjumaa ÜTK juhti ja konsulteerisime Pärnumaa keskuse juhiga. Otsustasime ühel häälel valida Harjumaa ÜTK,” ütles Sukles.
Lääne maavanem Neeme Suur ütles, et peab vallajuhtide otsust mõistlikuks. „Suuremas keskuses on lihtsam teenust korraldada – pädevust ja vajadusel kas või asendusjõudu on rohkem,” ütles ta.
„Läänemaal on hajaasustus ja veame siin üksikuid inimesi, mitte hulki. Seega on meie ühistranspordis vaja väga individuaalseid lahendusi. Alguses kartsin, et Harjumaa ei ole sellise lähenemisega kokku puutunud, aga nende keskuse juht kinnitas, et ka neil on selliseid hõredalt asustatud kante, näiteks Lääne-Harjumaa. Nad saavat hakkama,” ütles Suur.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus kinnitas, et on vastu Läänemaa ühistranspordikeskuse loomisele. „Valitsus on andnud mõista, et väikestel maakondadel tuleb liituda suuremate ühistranspordikeskustega,” loetles Lõhmus. „ÜTK kulud peavad minema pooleks riigi ja omavalitsustega. Jube suur risk on, et kulud lähevad suureks.”
Lõhmus märkis, et Nõva ja Risti kandi bussiliinid on seotud Harjumaaga, mistõttu oleks mõistlik teha koostööd. „Läänemaa ÜTK ei anna täiskoormust ühele inimesele. ÜTK töötaja peab olema üliinimene, sest peab tundma seadusi ja transpordi valdkonda.”
Valitsuse toetus läheb kaduma
Valitsus toetab uute ühistranspordikeskuste (ÜTK) loomist 10 000 euroga, kinnitas majandusministeeriumi teedeosakonna juhataja Ain Tatter.
Tatter märkis, et praegu on loomisel Viljandi, Valga, Võru ja Põlva (koos luuakse eeldatavalt Kagu keskus), Tartu ja Ida-Virumaa ÜTK. Raplamaa liitub Harju ÜTKga, sama kaalub Lääne-Virumaa. Varem on loodud Pärnu, Jõgeva ja Järva ÜTK.
Tuleval aastal toetab valitsus ÜTKde tegevust kuni 2,3 senti liinikilomeetri kohta. Kui Läänemaal on 1,2 miljonit liinikilomeetrit, tähendab see aastas 27 600 eurot. Sellele lisandub toetus Vormsi parvlaevaliini korraldamise eest.
Jabur, et omavalitsuste juhid, kes praegu igast torust kuulutavad kuidas nad kohalikku elu arendavad, ei suuda näha seda, milline vahe on kohalikel otsustel ja sellel, kui otsustamine viiakse kaugele ja kõrgele. Oma mugavus on nii suur, et ei suudeta natuke paberi- ja arvutustööd teha, et oma keskus Läänemaale luua. On selge, et ainult siin kohapeal näeme me oma vajadusi palju paremini ja samuti saame siis ka ise otsustada, mis liine vaja on. Jaburad otsused tulevad aina….tundub tõesti, et Mäesalu ainuke kes kohalike elu eest seisab.
Harjumaa ÜTK pole veetranspordi korraldamisega kunagi tegelenud ja puudub vastav pädevus. Miks siis Leppneeme-Kelnase laevaliini korraldab Viimsi Vallavalitsus kuigi võiks selle laevaliini anda Harjumaa ÜTK korraldada? Lõhmuselt sooviks teada, milline Harjumaa ÜTK maakonnaliin teenindab Risti piirkonda? Harjumaa liinide aasta maht 6,3 milj lkm ja korraldamiseks 9 ametikohta. Läänemaa liinide aasta maht 1,7 milj lkm ja korraldamiseks 1,4 ametikohta. Arvud räägivad iseenda eest! Niipalju siis lugupeetud omavalitsusjuhtide pädevusest.
et seekord tahab Mäesalu lihtsalt pildil olla.Sukles, Suur ja Lõhmus on asja olemuse täpselt välja toonud- vähem ilutsemist ja rohkem ratsionaalsust
Seni pole Sukles, Suur ja Lõhmus hiilanud teadmistega logistikast, bussi- ja praamiveo korraldamisest. Ilma teema sisusse süüvimata ihkvad otsustada ja veel Vormsi Vallavolikogu eest. Enne küsige Vormsi saare esindajatelt, kuidas nemad soovivad bussi- ja praamivedu korraldada ning siis üheskoos saab plussid ja miinused välja tuua ning otsustada.
Mis ikka toimub? Kõike tahetakse usaldada Tallinna usaldada. No ei saa aru.seesugustest otsustajatest linnapeast ja vallavanematest. Saan Suklesest aru, ta ei jaga üldse matsu ja ei taha endalegi olukorda selgeks teha. Meie tänased omavalitsusjuhid tahavad võimalikult vähe tegeleda maainimeste igapäevaste muredega, et siis taguda hiljem vastu rinda, nagu nemad on need tegijad , aga vaat Tallinnas on jobud, kes meie muredest kuidagi aru ei taha saada. Isegi see üks töökoht siin oleks suur asi, et meie inimene tööd saaks.