2

Reedel algas kohtuistung Nurme vabriku juhtide üle

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Alari Engmani kaitsjad Jüri Leppik ja Tõnu Tuulas ning Stanislav Podžuki kaitsja Aadu Luberg. foto Peeter Langovits

Alari Engmani kaitsjad Jüri Leppik ja Tõnu Tuulas ning Stanislav Podžuki kaitsja Aadu Luberg. Foto Peeter Langovits

Eile algas Haapsalus ja Tallinnas kohus Stanislav Podžuki ja veel viie inimese üle, keda süüdistatakse kuritegeliku ühenduse kaudu Nurme õmblusvabriku toodangu fiktiivses Lätti müümises ja nõnda riigilt 3,5 miljoni euro väljapetmises.

Kohtu ette astusid Stanislav Podžuk, Olga Tihhina, Alari Engman, Aleksander Piel, Valeri Raja ja Igor Štšerban.Prokurör Indrek Kalda süüdistas kõiki kuut kohtualust suures ulatuses maksukelmuses, viit süüdistatavat kuritegelikku ühendusse kuulumises ja Stanislav Podžukki selle loomises, samuti kolme süüdistatavat – Podžukki, Tihhinat ja Pieli – rahapesus.

Enne istungit lepiti kokku, et kohut mõistetakse lühimenetluse korras.

„Sisult seisnes see osaühingu PMVP-Ex poolt käibedeklaratsioonis valeandmete esitamises, milles oli igaühel oma roll. Selle tulemusel jäi riigil üle 3,5 miljoni käibemaksu saamata,” ütles prokurör Indrek Kalda.

PVMP-Ex oli Haapsalu Nurme õmblusvabriku omanikfirma. „Osa tegevust oli seaduslik, kus tegeldigi tootmisega. Osa oli vahendustegevus, kus nad näitasid, et on müünud Läti ettevõtetele kaupa, mida tegelikult süüdistusversiooni järgi ei ole toimunud, ja küsisid selle eest riigilt käibemaksu tagasi,” ütles Kalda. „Süüdistuse väide on, et autod läksid riietega üle piiri ja tõid hiljem samad riided tagasi.”

Podžuk andis süüdistuse järgi korralduse OÜ PMVP-Ex juhatuse liikmele Alari Engmanile esitada ajavahemikus jaanuarist 2012 kuni juulini 2013 ettevõtte käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades fiktiivseid arveid tekstiilitoodete soetamise kohta Nurme vabrikus tegutsevaltosaühingult Polar Tekstiil ja müügi kohta Läti ettevõtetele.

Näitamaks näiliste tehingute toimumist, koostati ja allkirjastati OÜ Polar Tekstiil juhatuse liikme Olga Tihhina poolt fiktiivsed arved tekstiilitoodete müügi kohta.Seejärel Olga Tihhinakoostas ja allkirjastas Stanislav Podžuki ema Irina Podžuki nimel reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved Lätti toodete müügi kohta.

Raha liigutati terve suure hulga firmade vahel. OÜ Spordi- ja Töörõivad juhatuse liikme Aleksander Pieli ülesanne oli tema firma arvele jõudnud sularaha väljavõtmine ning Podžukile ja Tihhinale edasiandmine, samuti fiktiivsete arvete tegemine Polar Tekstiilile.

Tihhina tegi laekunud summadest ülekandeid ettevõtetele, mis kõik olid seotud Valeri Rajaga. Teostati ülekanded internetipulgaga, mis läbiotsimise ajal ära võeti. Raja ülesanne oli pangakontosid avada, saada internetipangas arve kasutamise õigus ja edastada need Podžukile, samuti allkirjastada fiktiivne laenuleping PVMP-Exiga.

Igor Štšerbani ülesanne oli juhtida PVMP-Exi ning Spordi- ja Tööriiete ladudes Tallinnas riiete autodele peale- ja mahalaadimise töid.

„On tuvastatud, et toimus raharinglus. Renditi ladusid, et näidata tehinguid. Veokitele laaditi Tallinna ladudes peale tekstiiltooted ja toimetati Lätti. Nendest ladudest toimetati kaup tagasi Eestisse alguspunkti samadesse ladudesse, kust teele saadeti, kasutades Läti veokeid,” kirjeldas Kalda.

Ükski kohtualune end süüdi ei tunnistanud. Advokaatide hinnangul on põhjendamatu prokuratuuri püüd kujutada kohtualuseid kuritegeliku ühendusena. „Stanislav Podžuk ei pea süüdistust põhjendatuks ega süüd tõendatuks ja kaitsja toetab seda kindlalt,” ütles advokaat Aadu Luberg.

„Tean oma praktikast, et kuritegelikku gruppi kuulumist on isikutele ette heidetud suhteliselt kergekäeliselt. Seda tehakse, et oleks lihtsam saada luba jälitamiseks, vara arestimiseks või vahi alla võtmiseks. Praegusel juhul toimikute alusel ei nähtu, et oleks olnud kuritegelik ühendus. Oli ettevõtlus,” ütles Luberg.

Nii Luberg kui ka teiste süüaluste kaitsjad juhtisid tähelepanu kõlblike tõendite nappusele. Kohus luges jälitustoimingute load ja jälitustoimingutega kogutud tõendid ebaseaduslikuks, neid enam kasutada ei saa.

„Selles mõttes on tõendeid oluliselt vähemaks jäänud selle ajaga võrreldes, kui asi kohtusse saadeti. Tol ajal, 2013. aastal oli kohtupraktika, mis praeguste riigikohtu seisukohtade järgi ei ole enam lubatav,” kommenteeris prokurör Indrek Kalda. „Nüüd leiti, et kohtud ei põhjendanud jälituslubade andmisel piisavalt seda, miks tuleb just jälitustoimingutega tõendeid koguda.”

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
.........
.........

Nõus Tarkpeaga, kõik see nii paistabki…

Tarkpea
Tarkpea

ütlesin juba alguses, et kogu see “asi” on fabritseeritud tellimusel

wpDiscuz