Sada aastat, kümme maavanemat: Neeme Suur

Neeme Suur on maavanema leiba söönud kahel korral. Foto: Arvo Tarmula

Lääne maavalitsus sai esmaspäeval 100aastaseks ja neljapäeval tähistati seda esimese Lääne maavanema Aleksander Saare mälestustahvli avamisega maavalitsuse hoonel Lahe tänaval ja Ene Pajula koostatud raamatu „Saarest Suureni. 100 aastat Lääne maavalitsust” esitlusega.

Saja aasta sisse mahub palju. Eesti riik jõudis olla iseseisev, oma iseseisvuse kaotada ja selle taas tagasi võita. Ka maavalitsuste tegevuses oli ligi poole sajandi pikkune paus, mil maakondade asemel olid rajoonid ja neis juhtis elu rajooni täitevkomitee koos kommunistliku partei kohaliku komiteega.

Saja aasta jooksul on Läänemaal maavanema tiitlit kandnud kümme meest, neist kolm enne okupatsiooni ja seitse taasiseseisvunud Eestis. Neist üks, Neeme Suur on maavanema ametis olnud kahel korral. Kolme esimese käest pole enam võimalik küsida, milline oli nende aeg maavanemana, kuid viimase seitsme käest seda küsisime.

Nendest lugudest tuleb ilmekalt välja, kuidas maavalitsuse ülesanded ja maavanema roll on aastast aastasse vähenenud, kuni selleni, et selle aasta lõpus panevad maavalitsused ukse lõplikult kinni.

Neeme Suur
Lääne maavanem 18.02.2008–4.04.2011 ja 11.09.2015 – …

Kahel korral maavanema ametis olnud Neeme Suure sõnul on mõlemad ametiajad olnud vägagi erinevad. 2008–2011 oli  majanduslangus, kus nii omavalitsuste kui ka maavalitsuste eelarveid tugevalt kärbiti ja maavalitsusi tabas koondamislaine. Lääne maavalitsuse 43 ametnikust jäi nelja aasta pärast vaid 29 ning ümber kujundati ka maavalitsuste struktuur. „Nii et ühest küljest oli minu tegevus esimesel perioodil paljuski seotud maavalitsuste töö ümberkorraldamisega,” ütles Suur.

Teise olulise tegevusena nimetas Suur maakonna majanduse arenguks võimalike lahenduste otsimist ning kolmandana riigiasutuste koostöö koordineerimist ja võimaluste otsimist riigi teenuste paremaks osutamiseks maakonnas.

Suure sõnul oli üks suur muudatus, mis tal õnnestus ellu viia, maavalitsuses endas suhtumise muutmine: „Lääne maavalitsus muutus minu ajal rangemat sorti riigiasutusest paljude arengute ja algatuste allikaks ja keskuseks.” Suur tõdes, et mitmedki ettevõtmised jäid küll ponnistusteks, kuid nii mõnestki on välja kasvanud ka midagi olulist. Peamisteks neist peab ta raudtee taastamise tasuvusuuringu koostamist, riigimaja kontseptsiooni koostamist ning tervisedenduse kompetentsikeskuse rajamisel osalemist.

Oma esimese ametiaja tegevuste nimekirjas nimetas Suur ka rannarootslaste poolt Rootsi kaasa viidud kirikuvarade tagasi toomist eestisse. „Terve teemavaldkond oli ja on tundlik ning seotud riigi ja EELK omavaheliste varaliste suhetega,” tunnistas ta. Samuti läks käima maakonna tutvustamiseks mõeldud ürituste sari Läänemaa päevad.

Suure sõnul jääb tema teist, 2015. aastal alanud tööperioodi iseloomustama haldusreform. „Kui minu teine tööperiood maavanemana algas, oli haldusreform juba täies hoos,” rääkis Suur ja tõi näite, et Lõuna-Läänemaa omavalitsused olid juba aasta aega pidanud läbirääkimisi Varbla ja Koonga vallaga. Ettepanekust moodustada maakonnasuurune omavalitsus ei saanud asja ja nii päädis haldusreform Läänemaal Lõuna-Läänemaa valdade lahkumisega Pärnumaa koosseisu. 

Haldusreformi puhul polnud Suure sõnul maavalitsustel erilist sõnaõigust, sest haldusreformi otsused olid jäetud langetada kahele tasandile – kohaliku omavalitsuse volikogudele ja vabariigi valitsusele. Maavanemate roll oli nõuandev. „See periood on olnud minu töös maavanemana kõige raskem ja ebameeldivam,” tunnistas Suur haldusreformile tagasi vaadates.

See, et maavalitsused kaovad, sai Suure sõnul lõplikult selgeks novembris 2015.

Lääne maavanemad 1917–2017

Aleksander Saar 1917–1927

Jakob Aljas 1927–1930

Artur Kasterpalu 1930–1941

Andres Lipstok 1989–12.08.1994

Hannes Danilov 1.11.1994–03.01.1999

Arder Väli 23.02.1999–20.07.1999

Jaanus Sahk 22.09.1999–22.09.2004

Sulev Vare 19.11.2004–14.09.2007

Neeme Suur 18.02.2008–4.04.2011

Innar Mäesalu 15.12.2011–14.10.2014

Neeme Suur 11.09.2015– …