Jaanus Sahk. Foto: Arvo Tarmula
Lääne maavalitsus sai esmaspäeval 100aastaseks ja neljapäeval tähistati seda esimese Lääne maavanema Aleksander Saare mälestustahvli avamisega maavalitsuse hoonel Lahe tänaval ja Ene Pajula koostatud raamatu „Saarest Suureni. 100 aastat Lääne maavalitsust” esitlusega.
Saja aasta sisse mahub palju. Eesti riik jõudis olla iseseisev, oma iseseisvuse kaotada ja selle taas tagasi võita. Ka maavalitsuste tegevuses oli ligi poole sajandi pikkune paus, mil maakondade asemel olid rajoonid ja neis juhtis elu rajooni täitevkomitee koos kommunistliku partei kohaliku komiteega.
Saja aasta jooksul on Läänemaal maavanema tiitlit kandnud kümme meest, neist kolm enne okupatsiooni ja seitse taasiseseisvunud Eestis. Neist üks, Neeme Suur on maavanema ametis olnud kahel korral. Kolme esimese käest pole enam võimalik küsida, milline oli nende aeg maavanemana, kuid viimase seitsme käest seda küsisime.
Nendest lugudest tuleb ilmekalt välja, kuidas maavalitsuse ülesanded ja maavanema roll on aastast aastasse vähenenud, kuni selleni, et selle aasta lõpus panevad maavalitsused ukse lõplikult kinni.
Jaanus Sahk
Lääne maavanem 22.09.1999–22.09.2004
Jaanus Sahal oli maavanema ametisse astudes seljataga pikk staaž maavalitsuse ametnikuna – ta oli maavalitsuses töötanud nii nõuniku kui ka arhitektuuri- ja planeeringuosakonna juhatajana.
Kuigi 1999. Aastal hakati maavalitsuste rahalisi võimalusi koomale tõmbama, säilis esindusvõim. „Maavanemal oli vaba pääs nii Stenbocki majja kui ka Toompeale. Maavanemad pidasid regulaarselt koosolekuid, ministrid käisid meie ees aru andmas ja kuulasid meie arvamusi,” rääkis Sahk.
2000. aastate keskpaiku hakati aga maavanemate võimu piirama. Saha sõnul oli piiramise põhjuseks maavanemate poliitiline määramatus ja nende populaarsus maakonnas. „Viimane reform tehti nii, et maavanemate poliitilist sõltumatust suurendada, aga tulemus oli vastupidine, maavanema ametikoht muutus just poliitiliseks.” Sahk tunnistas, et seetõttu ta teist korda maavanema kohale ei kandideerinudki. „Kuna ma polnud üheski erakonnas, polnud mul ka šanssi maavanemaks saada ja ega ma enam tahtnudki.”
Oma maavanemaajast meenutas Sahk ühe aktuaalse teemana elektri hinda. See oli aeg, mil hakati madalpingevõrke erastama. Narvas, Viimsis ja Läänemaal jõuti seda teha, aga siis jäi asi pooleli. Nii juhtuski, et elektri hind muutus paaris väikeses piirkonnas.
Suuremaist ettevõtmistest nimetas Sahk ka taastusravihaigla uue hoone ehitamist. „See oli maavalitsusele isegi liiga suur objekt ja lõpetasime selle koostöös sotsiaalministeeriumiga,” meenutas ta. Ka viidi ellu esimene Vormsi praamihange, mille järel hakkas Vormsi liinil Saaremaa laevakompanii asemel vedama reisijaid Kihnu Veeteed. „Sellega seoses tuli palju rääkida ja kirjutada. Sain selle peale väga palju kriitikat ja kõige rohkem just Vormsist. Pärast olid vormsilased aga väga õnnelikud,” rääkis Sahk.
Jaanus Saha maavanemaaja lõppu jäi Lihula sambasõda, mis lõppes riigi sekkumise ja üleriigilise skandaaliga. „Kui asi riiklikuks läks, öeldi, et mis sa, maavanem, torgid. Kui aga asi untsu läks, oli maavanem süüdi,” meenutas Sahk. Ta lisas, et maavalitsus pääses Lihula sambajamast siiskiüsna puhtalt, sest ajas oma rida ega lasknud ülaltpoolt endale pähe istuda.
Juba 2000. aastate alguses sai aktuaalseks haldusreform. „Tegime Jõgevamaal koosoleku, kus arutasime, millised valikuvõimalused üldse on,” rääkis Sahk ja lisas, et see ajas poliitkuil harja väga punaseks. Maavanemad pakkusid mitut varianti, kuid poliitikud ei pidanud heaks lahenduseks ei väikeste valdade säilitamist ja maavanematele võimu juurde andmist ega ka kahetasandilist omavalitsust.
Oma visiooni haldusreformist selgitas Jaanus Sahk poliitilise sarja „Riigimehed” ja sotsiaalse sidususe ministri kaudu: „Piltlikult seletades: riik teeb seadused ja jagab eelarveraha seaduspõhiselt, omavalitsus peaks raha jagama aga juhtumipõhiselt. Nende vahel peab olema sidusus, sest see tagab sujuva arengu.” Saha hinnangul peaks riigi valitsemine toimima sujuvalt külakogukonnast presidendini, et kõik probleemid leiaks kajastamist ja saaks üldistatud. „Kui üks teema kukub kahe ministeeriumi vahele, on see nagu musta auku vajunud,” ütles Sahk.
Lääne maavanemad 1917–2017
Aleksander Saar 1917–1927
Jakob Aljas 1927–1930
Artur Kasterpalu 1930–1941
Andres Lipstok 1989–12.08.1994
Hannes Danilov 1.11.1994–03.01.1999
Arder Väli 23.02.1999–20.07.1999
Jaanus Sahk 22.09.1999–22.09.2004
Sulev Vare 19.11.2004–14.09.2007
Neeme Suur 18.02.2008–4.04.2011
Innar Mäesalu 15.12.2011–14.10.2014
Neeme Suur 11.09.2015– …
