Innar Mäesalu seadis maavanemana sisse maakonna vapimärgi. Foto: Arvo Tarmula
Lääne maavalitsus sai esmaspäeval 100aastaseks ja neljapäeval tähistati seda esimese Lääne maavanema Aleksander Saare mälestustahvli avamisega maavalitsuse hoonel Lahe tänaval ja Ene Pajula koostatud raamatu „Saarest Suureni. 100 aastat Lääne maavalitsust” esitlusega.
Saja aasta sisse mahub palju. Eesti riik jõudis olla iseseisev, oma iseseisvuse kaotada ja selle taas tagasi võita. Ka maavalitsuste tegevuses oli ligi poole sajandi pikkune paus, mil maakondade asemel olid rajoonid ja neis juhtis elu rajooni täitevkomitee koos kommunistliku partei kohaliku komiteega.
Saja aasta jooksul on Läänemaal maavanema tiitlit kandnud kümme meest, neist kolm enne okupatsiooni ja seitse taasiseseisvunud Eestis. Neist üks, Neeme Suur on maavanema ametis olnud kahel korral. Kolme esimese käest pole enam võimalik küsida, milline oli nende aeg maavanemana, kuid viimase seitsme käest seda küsisime.
Nendest lugudest tuleb ilmekalt välja, kuidas maavalitsuse ülesanded ja maavanema roll on aastast aastasse vähenenud, kuni selleni, et selle aasta lõpus panevad maavalitsused ukse lõplikult kinni.
Innar Mäesalu
Lääne maavanem 15.12.2011–14.10.2014
Innar Mäesalu tõdes oma tööajale tagasi vaadates, et ega maavanemal väga suuri võimalusi maakonna elus midagi suurt korda saata selleks ajaks enam olnud. „Mõjutada sai siis, kui said hästi läbi regionaalministri või teiste ministritega,” ütles Mäesalu. „See polnud mitte võimuhoob, vaid lihtsalt hoob, mida sai kasutada,” lisas ta.
Oma tööalastest tegemistest nimetas Mäesalu katset koos Rootsi suursaadikuga meelitada Läänemaale kõnekeskust. „See töö jäi aga pooleli,” ütles Mäesalu.
Õnnestumiste poolele võib tema sõnul kanda maakonna tunnustamispoliitika. Mäesalu ajal seati sisse maakonna vapimärk, hakati valima aasta ema ja aasta isa. „Kui muud võimu ei ole, saab teha vähemalt nii palju, et inimesi tehtu eest tänada,” rääkis endine maavanem.
Eelmiselt maavanemalt Neeme Suurelt (Lääne maavanem 18.02.2008–4.04.2011) päritud riigimaja teemasse Mäesalu oma sõnul väga ei uskunud. „Ma ei näinud mingit mõtet hakata Haapsallu selleks uut maja ehitama. Esiteks on linn väike ja kõik riigiasutused olid juba oma koha leidnud.” Mäesalu ütles, et kui linnas olnuks sobiv maja, siis oleks riigimaja loomisel ka mingi mõte olnud. Muul juhul oleks see olnud raha raiskamine.
„Raudtee teema jooksis kindlasti minu ametiajal läbi ja ka elektriliini planeeringu pärast vaidlesime,” meenutas Mäesalu. Kõrgepingeliini asukoha üle peeti eriti tuliseid vaidlusi Kullamaaga. „Oli aru saada, et kõik olid oma asja eest väljas.”
Haldusreformi kohta ütles Mäesalu, et tema ametiaega jäi vabatahtlik liitumine, millega moodustus Läänemaal Lääne-Nigula vald. „Kui ma oleks maavanemaks edasi jäänud, oleksin kindlasti toetanud Suur-Läänemaa ideed ja võib-olla soovitanud praegu Pärnumaa alla jäävail valdadel jääda ootama sundliitmist,” rääkis ta. „See on kahetsusväärne, et läks nii, nagu nüüd läks,” lisas Mäesalu.
Maavalitsuse kaotamise kohta ütles Mäesalu, et tegelikult oli kaks teed, kas anda maavalitsustele võimu juurde või võtta kõik ära. „Vahepealne seisund ei ole väga hea.” Mäesalu lisas, et kui väikesed vallad oleksid säilinud, võinuksid maavalitsused jääda, aga et omavalitsuste liitmine käima läks, pole mõtet asjale tagasikäiku anda.
Lääne maavanemad 1917–2017
Aleksander Saar 1917–1927
Jakob Aljas 1927–1930
Artur Kasterpalu 1930–1941
Andres Lipstok 1989–12.08.1994
Hannes Danilov 1.11.1994–03.01.1999
Arder Väli 23.02.1999–20.07.1999
Jaanus Sahk 22.09.1999–22.09.2004
Sulev Vare 19.11.2004–14.09.2007
Neeme Suur 18.02.2008–4.04.2011
Innar Mäesalu 15.12.2011–14.10.2014
Neeme Suur 11.09.2015– …
