Lasteüritustelt näomaalinguid ja nunnusidküülikuid ootama harjunud haapsallased said möödunud pühapäeval ootamatu elamuse, kui lossiplatsil ja promenaadil jalutasid viie meetri kõrgused möirgavad ja veidi metsikud kahejalgsed dinosaurused.
Iga sauruse sees oli karkudel akrobaat. Dinosauruste ja nende dresseerija esimene etendus Haapsalu raekoja ees algas pühapäeva keskpäeval ja kestis ligi kolmveerand tundi. Elukad liikusid hirmuäratava osavusega pargis ja lossiplatsil ringi, möirgasid ja ehmatasid nii mõnelgi lapsel nutuvõru ümber suu. Pärast nii pikka aega karkudel olid nii dinosaurustest välja pugenud Vanessa, Paul ja Franck kui ka dresseerijat kehastanud Wencke üsna hingetud.
„Me oleme tänavateatrist Close-Act Hollandi linnast Tilburgist,” tutvustas truppi Saksamaalt pärit Vanessa.
Close-Act on tegutsenud juba 25 aastat ja sauruste sõu kümme aastat. „Hollandis ei ole need kostüümid peaaegu kunagi, kõik on ikka kusagile teel, laevadel,” rääkis Vanessa.
„Selline laevareis võtab ju aega nädalaid. Tulime just Ameerikast tagasi. Aasia, Brasiilia, Kolumbia, Hiina, Jaapan – igal pool esineme,” ütles Wencke. Teatri selle aasta esinemiskalendris on üle 70 ürituse.
Haapsalus esines vaid väike osa Close-Actist. „Esinejaid üksi on meil üle 30, aga lisaks on tehnikud, kostüümide tegijad ja parandajad. Meid on palju, ma isegi täpselt ei tea, kui palju,” ütles Wencke.
Close-Actil on ka suurem sauruste sõu, mida tehakse suurlinnade keskväljakutel, kus pealtvaatajaid on 5000–10 000. Selles on 9–12 saurust ja veel mõned fantastilised olendid.
„Näiteks sel suvel läksime Singapuri 30inimeselise trupiga,” ütles Paul. „Niisuguseid etendusi ei saa pidada ükskõik millises paigas, aga see kõik on siiski tänavateater.”
„Jah, me oleme alati inimeste keskel, nii et publik peab koos meiega liikuma. See tähendab, et improviseerime,” lisas Vanessa.
Close-Act on küll suur ja maailmakuulus teater, aga oma teatrihoonet neil ei ole. „Me ei tee ju kunagi midagi teatrisaalis. Meil on ateljee ja kontor, aga meie teater on tänav,” ütles Paul.
Pärast esimest sõud jagus akrobaat-näitlejatel Haapsalu kohta ainult kiidusõnu. „Haapsalu on superlahe,” ütles Paul.
„Ja ei olnud väga palju nutvaid lapsi, mis oli tore,” sõnas Wencke.„Vahel on mõni laps ainult jõudnud meie poole vaadata, kui juba läheb nägu virilaks ja tuleb nutt. Selliseid oli ka täna mõni, aga mitte palju.”
Just kartma hakanud laste pärast riietuvadClose-Acti näitlejad kostüümidesse otse tänaval ja pärast jätavad ka tühjad kostüümid tänavale, et oleks näha, et kostüümi sees oli inimene. „Kui laps tuua pärast seda vaatama, siis muutub see vähem hirmsaks,”ütles Vanessa.
„Naljakas on see, et riietume oma kostüümidesse tänaval inimeste nähes, aga kohe, kui kostüümis oleme, muutume publiku jaoks dinosaurusteks. Kujutlusvõime töötab nii. Unustad, mida enne nägid, ja võtad seda olendit dinosaurusena,” ütles Paul.
„Seda on näha sellest, kuidas meid vaadatakse. Riietumise ajal vaadatakse mulle otsa, aga hiljem juba dinosauruse pead, kuigi inimene on ju selle kõhuosas. Siis saad aru, et maagia toimib,” lisas Vanessa.
Sauruste sõu oli osa pühapäeval Haapsalus peetud festivalist „Lapsepõlvemaagia”. „See trupp käis 2010 Pärnus tänavateatrite festivalil. Kuna nad mulle nii hirmsasti meeldisid, tahtsin neid iga hinna eest ka „Lapsepõlvemaagiale” kutsuda,” rääkis festivali korraldaja Viivika Orula.
Aga Close-Acti esinemiskalender on nii tihe, et möödunud aastal esimesele „Lapsepõlvemaagiale” nad tulla ei saanud. „Panime siis kohe paika, et aasta pärast, sel suvel,” ütles Orula.
ViivikaOrula ei öelnud, kui palju Close-Acti esinemine maksma läks, kuid see olevat „Lapsepõlvemaagia” masti ürituse jaoks tegelikult liiga kallis lõbu. „Iga aasta selliseid esinejaid kutsuda ei saa. Kasvõi juba transport. Kostüümid tulid maad mööda veoautoga juba enne näitlejaid ja lähevad nüüd maad mööda Hollandisse tagasi.”
Orula sõnul oskas publik nähtut hinnata. „Nad said väga palju meeldivat vastukaja. Lastele väga meeldis, tänajaid oli palju,” ütles ta.
Korraldaja pahandas lapsevanematega, kes rikkusid esinejate jaoks õhtuse esinemise, kui saurused jalutasid muuseumi eest promenaadile. „Selleks, et näitlejad ja lapsed ohtu ei satuks, tuli lapsi dinosauruse jalge vahelt eemal hoida. Selleks oli ka kolm turvajat. Kahjuks õhtul promenaadil vaatamata keeldudele mõni lapsevanem lausa sundis oma last dinosauruse jalge vahele, et temast pilti teha,” ütles ViivikaOrula.
„See tekitas väga ohtlikke situatsioone. Pärast etendust olid näitlejad väga nördinud. Üks neist oli nii pinges, et kukkus pärast etendust kostüümi ära võttes selja peale,” lisas ta. „Panen lapsevanematele südamele, et reegleid tuleb alati järgida. Dinosaurusekostüümides olid näitlejad, kes tegid oma ohtlikku tööd.”
Muidu jagus Orula sõnul näitlejail Haapsalu kohta vaid kiidusõnu. „Haapsalu meeldis neile väga. Nad arutasid, et ei olegi nii väikses kohas kunagi esinenud – ikka Hong Kong, London ja Pariis. Väga meeldis neile Haapsalu õhustik. Nad olid ka meeldivalt üllatunud, et nii palju rahvast neid vaatamas käis, teada saades, kui vähe elanikke Haapsalus on,” ütles ta.
„Tean, et dinosaurused võtsid suure osa tähelepanust, aga minu meelest olid toredad ka meil esinenud Läti lapsed,” lisas korraldaja. Tegemist oli Läti suurima rahvakultuurikollektiivi (300 liiget) laste tantsurühmaga. Haapsalus oli esinemas 36 last. Ja vaieldamatult oli tegemist väga professionaalsete tantsijatega, kes tegidjuba varahommikul ligi kaks tund proovi, et festivalil üles astuda.
„Samuti olid väga toredad ja head T-Stuudio nii väikesed tantsijad kui ka suurte rühm. Muusikakooli pärimusmuusikud olid imelised! Ja teatritrupp Mäng võlus oma siiruse ja lapselikkusega,” ütles Orula.
„Töötubade läbiviijaid ei oska ka ära tänada ja kiita. Huvilisi jätkus kõigile. Üllatuse tegi meile Vello Vaheri tsirkusekool – nende töötuba saabusid läbi viima meilegi üllatusena Aita ja Vello Vaher ise,” sõnas ta.
