Kalev Kõnn: tuleohutustestid vajavad kiiresti uuendamist

Kuigi Londoni Grenfell Toweri tulekahjust on möödas juba mitu nädalat, ei taha terves Euroopas vaibuda diskussioon fassaadimaterjalide ja soojustusmaterjalide tuleohutuse üle. Üheks olulisemaks aruteluks on ehitusmaterjalide tulepüsivustestide meetodid ning vajadus neid kaasajastada. Nendele, kes on testide läbiviimise metoodikaga lähemalt kursis, ei tulnud tulekahju kiire levik suure üllatusena, sest praegused tuletestimismeetodid ei anna pädevaid tulemusi, mis kehtiksid reaalse tulekahju korral, kirjutab ASi Paroc tegevjuht Kalev Kõnn (pildil).

Suurim viga praeguses testisüsteemis on see, et kui soojustusmaterjal on mitmekihiline, testitakse sageli vaid materjalide pinnapealset süttivust, mitte iga kihti ja komponenti eraldi. Just puuduliku testimise tõttu oli Briti vastav amet heaks kiitnud Grenfell Toweris kasutatud alumiiniumist komposiitplaadid ja alumiiniumpinnaga PIR-soojustusplaadid. Kuna test simuleerib üksnes murdosa kuumuse kiirgusest, mis tekib tulekahju korral, võivad paljud nõuetele vastavad hooned olla tegelikkuses tublisti tuleohtlikumad, sest süttimisohtliku sisemusega pinnatud fassaadimaterjale on testitud liiga väikesele põlemiskoormusele.

Kohaliku meedia väitel olid Londonis hoone välispiirde soojustamiseks kasutatud PIR-plaadid 150 mm paksused. Kuna plaatide välimine kiht oli tulele vastupidav, ent sisemus põlev, tekkis seina ja välimise kihi vahele korstna efekt ning tuli sai kiiresti mööda fassaadi hoones levida. Et tulekahjul poleks võimalust edasi kanduda, tuleb ehitada tulekindel tõke. Eestis reguleerivad hoonete projekteerimist ja ehitamist, sealhulgas soojustamist, mitmed õigusaktid, millest üks olulisemaid on ehitusseadus. Kuigi materjalid liigitatakse juba alates 2000. aastast kogu Euroopas seitsmesse tuletundlikkuse klassi, millest parimad – A1 tähisega tooted – näiteks teras, klaas, kivivill – ei ole tuletundlikud, st. ei põle ning viletsama – F klassi materjalid ja tooted on kergesti süttivad või tuleomadusi ei ole määratletud, siis erinevates riikides kehtivad erinevad nõuded ehitustoodete kasutamise kohta.

Eestis kehtib hetkel siseministri määrus “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, mille § 21 kohaselt tuleb hoone välisseinad projekteerida ja ehitada nii, et tuli ei leviks mööda välisseina välispinda, välisseina konstruktsioonis ning välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu.

Soojustussüsteemi valikul tuleb lähtuda soojustusmaterjalide tuletundlikkuse (A-F) ja hoone tuleohutuse (TP1-TP3) klassidest. See toob aga ringiga tagasi Londonis juhtunu juurde ning paneb küsima, et kuivõrd me oleme sel juhul kaitstud Grenfell Toweris juhtunu eest, kus tuli levis mööda tulekindlate materjalide vahesid?

Euroopa Komisjon püüab fassaadimaterjalide tuletestimiseks välja arendada ühtlustatud ja täiustatud meetodit. Vajadus selle järele on selgelt olemas. Vanad tuletestimise standardid ei jõua kaasaegsetele fassaadidele mõeldud materjalide arengu kiirusega kaasas käia. Tootja paberite järgi oli Londoni tulekahjus fassaadidele mõeldud isolatsioonimaterjal testitud ning heaks kiidetud 2005. aastal välja antud testmeetodi järgi, mis tänaseks on iganenud.

Lisaks pole Euroopa klassifikatsioonisüsteemi lisatud pidevat hõõgumist või vindumist. Pidev hõõgumine on omadus, mis võimaldab tootel hõõguda pärast seda, kui tulekahju on kustutatud. See ei puuduta ainult soojusisolatsiooni, vaid ka kõiki teisi ehitusmaterjale. Vindumine märgib sellist tule arenemist, mis on põhjustatud pikaajalisest kokkupuutest madala intensiivsusega kuumusega – näiteks siis, kui soojusisolatsioon on paigutatud lakke süvisega valgustuse kohale. Ühtlustatud meetodid vinduva tulekahju ja hõõgumise testimiseks on alles välja töötamisel.

Loodetavasti kannab arendustöö vilja ning tulevikutestid annavad piisavalt usaldusväärseid tulemusi, et ehitada turvalisemaid hooneid. Kihiliste ehitusmaterjalide puhul tasub lisaks pinnakattele testida hoolikalt ka toote sisemust. Hoonete tuleõnnetuse koha pealt on palju olulisem see, kuidas reageerib tulele seina sisemus, mitte välimine pind.