Šaakal. Foto: Lee R. Berger / en.wikipedia.org
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatus otsustas, et šaakali arvukust tuleks Eestis paremini kontrollida.
EJS tegi üleskutse jahimeestele tõhustada küttimist ning pöördus keskkonnaministeeriumi poole, et pikendada jahipidamise tähtaega.
„Šaakali arvukus on plahvatuslikult kasvanud ja kui nii jätkub, oleme väga tõsise probleemi ees," selgitas EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe. „Meil tasub õppida naaberriikide kogemusest, kus on kasutusele võetud šaakali arvukuse ohjamiseks efektiivsed meetodid," selgitas ta ja lisas, et üks nendest on kindlasti tõhusam küttimine.
Šaakali olemasolu Eestis tõestati 2013. aasta kevadel. 2015. aastaks kasvas pesakondade arvukus vähemalt viie võrra. 2016. aasta algusest on šaakalitel väikeuluki staatus: talle võib jahti pidada novembri algusest veebruari lõpuni. Mullu jäi keskkonnaagentuuri andmetel auto alla 16 šaakalit ning kütiti kuus isendit. Läinud aastast on mitmel pool rannaaladel murtud lambaid ja suure tõenäosusega tegid seda šaakalid. Rünnakute ennetamiseks oleks vaja intensiivistada šaakalite küttimist, et pidurdada nende populatsiooni kasvu.
„Küsimus ei ole ainult maamajandusele tekitatud kahjudes, vaid tegemist on liigiga, kes võib väga oluliselt mõjutada meile omast linnustikku ja väljakujunenud toitumisahelaid," selgitab EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. „Sellest tulenevalt pöördusime keskkonnaministri poole, et pikendada senist lühikest küttimise tähtaega."
Eesti Jahimeeste Selts on esindusorganisatsioon, mis ühendab 11 000 jahimeest üle Eesti. EJS täidab muude ülesannete kõrval ühiskondlikku tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel, mille üheks eesmärgiks on viia miinimumini ulukite tekitatud kahjud maa- ja metsamajandusele ning kalavarudele.
võibolla peaks mõnel euroliidu bossil, kes seda teemat n.ö. kureerib võtma nööbist kinni ja sõidutama mööda EEstit ja näidata puretud ja tapetud koduloomi vabas looduses, kus nad suveti põhiliselt end toidavad –las otsustavad siis mitu lisa jahiluba hunt, karu ja saakal vajaksid.
Šaakal võib rünnata ka inimest, kui see temast nõrgem paistav olevat.
Piisab, kui on laps või insuldi saanud vanur, kes vaevalt end liigutab. šaakal hindab olukorra ära ja mitmekesi teevad puhta töö.
Ka meie klubi liikmetele kujutab šaakal ohtu kasvõi siis, kui pärast pikka ja väsitavat üritust on mõni seltsimees põõsavarjus puhkamas.
passite, andke tuld, ah ,et EURUliit ei luba.Mida teab üks euroametnik kes on nende otsuste taga meie maa ja riigi looma ja linnumaailmast. Ah,et paberil kõik kirjas, siis küll kahju kui nii mõelda, sest elu käib oma rada, mitte paber järgi.
Tundub vist saakalid murravad ka värskeid lihaveise vasikaid aga ei ole veel kindel.
„Meil tasub õppida naaberriikide kogemusest, kus …..
Millal on EV õppinud teiste kogemustest?
Jahimees ei lähe seda lojust laskma.Ta läheb ikka kõmmutab omale sea ,kitse või põdra.
Murdsid ka eelmisel aastal keset päeva tallesid, ja ikka väga palju.
meil võttis tõesti eelmisel aastal ainult öösel, õhtul olid alles ja hommikuks jälle mõned murtud ja nii läks 16 tk. Shaakalit on paksult, käin igapäevaselt 50 ha karjamaal lihaveiseid vaatamas ja jälle näen ühte-kahte. Eile õhtul tehti mulle laulupidu ka, võikalt uluvad, Sattusin nende vahele ja väga lähedal olid, kivile kuulama istudes jäit vait.
sel aastal murravad keskpäeval juba lambatallesid.
Kahjuks on juba hilja. Nagu ka moslemite puhul. Need vòòrliigid tulid jààdavalt. ????
Autojuhid tapsid 3 korda rohkem šaakaleid, kui jahimehed. Vot see on tase.