Kes katab kortermaja põlengus tekkivad kahjud?

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Puukuuri põleng

Foto: arhiiv

If Kindlustus tuletab meelde, et kortermajas toimuva tulekahju korral sõltub kahjustada saanud korteri taastamine sellest, kas korterid on kindlustatud või mitte.

Kui põlengus kahjustada saava korteri omanikul on sõlmitud kodukindlustus, siis hüvitab tekkinud kahjud kindlustusselts. Kui korterites olev kodune vara, tehnika ja isiklikud asjad on kindlustamata, ei korva tulekahju korral neid ka kindlustus ning omanikul tuleb endal leida rahalised vahendid kodu remondiks.

If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Piret Jõhviku sõnul ei hüüa õnnetus tulles ning kellegi kodu pole ootamatu õnnetuse eest kaitstud . "Kortermajades naabreid valida ei saa, aga oma kodu ja vara saab igaüks ise kaitsta, kui see kindlustada. Kui ühest korterist saab alguse tulekahju, mis tekitab kahju naaberkorteritele, siis vastutab tulekahju põhjustanud korteriomanik naabritele tekkinud tule-, tahma- ja veekahjude korvamise eest. Seetõttu on oluline, et lisaks kodukindlustusele oleks valitud korteriomaniku vastutuskindlustus, mis katabki kolmandatele isikutele tekitatud ootamatud kahjud. Sõltuvalt tulekahju ulatusest, võib kahju ulatuda mitmekümne tuhande euroni, mida vastutuskindlustus aitab süüdlasel katta. Oluline, et ka kindlustussumma oleks valitud piisavalt suur, sest näiteks 10 000 euro suurune kindlustuskaitse ei pruugi olla piisav, kui suurema õnnetuse läbi saab mitu naaberkorterit kahjustada," lisas Piret Jõhvik.

Kui korter, kust tulekahju alguse saab, on kindlustatud, siis hüvitab hävinud korteri kahjud kodukindlustus ning vastutuskindlustuse olemasolul korvab kindlustus ka tekkinud varakahjud naabritele. Kui tulekahju põhjustanud korter on kindlustamata, siis lisaks sellele, et tuleb leida rahalised vahendid oma hävinud kodu ja vara taastamiseks, on korteriomanik vastutav ka naaberkorteritele tekitatud kahju eest.

Ka korteriühistutel tuleb mõelda, kuidas vältida tulekahjude korral suuri väljaminekuid ja riskide maandamiseks on ühistul võimalus kogu korterelamu kindlustada. Kui kortermaja põlengus saavad tahma- ja veekahjustusi majaseinad, trepikojad, välisuksed, jne ehk maja osad, mis kuuluvad korteriomanike ühisomandisse, siis Korteriomanike kaasomandi kindlustuse puudumisel peab tekkinud kahjud katma ühistu oma liikmetelt kogutud remondifondi kaudu.

"Laupäevane tulekahju Mustamäe kortermajas tuletab meelde, kui suurt tähtsust omab kodukindlustus ning vajadust kindlustada ka oma kodu ja kodust vara, valida vastutuskindlustus ja õiged kindlustussummad," lisas Piret Jõhvik.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
5 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
olaf
7 aastat tagasi

Kui on korterühistul tekib raskustes võlg, siis maksab ühistu juhatuse liige oma isiklikest varadest.

hmmm
7 aastat tagasi
Reply to  olaf

Ei maksa.

Arvos
7 aastat tagasi

Küll on hea, et lahked inimesed tulevad raha pakkuma! Tahavad aga muudkui kahjusid hüvitada. Elu nagu lill.

nehh
7 aastat tagasi

Kuna kindlustusseltsid on kasumit teenivad äriühingud, siis loomulikult ületab kindlustusmaksetest saadav tulu hüvitisteks välja makstava kulu. Ehk siis puht matemaatiliselt tasub kindlustada vaid siis, kui hindate oma riskitaset olevat tublisti üle keskmise.
Paraku on see äri aga ehitatud emotsioonile – mis siis küll saab, kui…!?! Enamasti seda “kuid” kunagi ei juhtugi. Inimesed on aga teadagi emotsionaalsed olevused.

juss
7 aastat tagasi
Reply to  nehh

nii on! oli tulekahju, oli kindlustus- tulemuseks hallid juuksed ja pettumus! kindlustused käigu p.rse!