Aidi Vallik: miks Rail Baltic ei veena

Aidi Vallik. Arhiiv

Rail Balticu (RB) teema on õhus teravamalt kui kunagi varem, kuigi õigupoolest oleks sel teravusel hoopis rohkem mõtet olnud paar aastat tagasi.

Nüüd, mil kõik kokkulepped on sõlmitud ja riikidevahelised lepingud allkirjastatud, on plõksimise aeg ju õigupoolest möödas. Raudtee lihtsalt tuleb, korjatagu või 10 x 101 allkirja või kogunegu Vabaduse platsile kas või tuhandepäised hordid.

See on tegelikult ainus asi, milles superraudtee pooldajad mind veenda on suutnud. Et RB tuleb. Ammutatagu selleks siis tõesti tühjaks kõik Eesti riigi looduslikud kruusavarud, nagu meie geoloogiaasjatundjad hoiatavad,  või kuivendatagu sood. Sest tehtud analüüsid ja tasuvusarvestused näitavat ju nii selgesti, kuidas kogu selle kahju korvavad kõik need tulevikueurod, mis Rail Balticut mööda Eestisse kohutama hakkavad.

Paraku, ma arvan, on õigus Rea Rausil ja veel mõnel teisel, kes ütleb, et igasuguse analüüsi lähteandmeiks on võimalik ette anda mida iganes. Esmast, AECOMi uuringut ei suutnud ma tõsiselt võtta pärast seda, kui lugesin, et selle tasuvusarvestuse eelduseks on meritsi toimuvate Soome kaubavedude kokkutõmbamine Läänemerel ja kui ebatõenäoliseks majandussündmuseks seda asjatundjad peavad.

Praegu värskeima, Ernst&Youngi uuringu kokkuvõte põhjustas RB pooldajate hurrahüüdeid meedias juba enne, kui uuring ise õigupoolest valmis sai. Nagu aga Eesti Päevalehe ajakirjanik Aivar Õepa uuringut ennast analüüsides meile näitas, ei põhjustanud noid hurraahüüdeid kasumlikkusest mitte raudtee enese toimimise tulud, vaid sellised üsna umbmäärased majandusühikud, nagu õhusaaste vähenemine, kliimamuutuste kompenseerimine, reisiaja vähenemine, reisijate turvalisus jms. Reaalselt eurodest rääkides on aga siiski tegemist kahjumliku projektiga, millest, tõsi küll, alguses suurema osa korvab Euroopa Liit. Aga hiljem? On ju teada, et euroliit ei jää RB-d toetama igavesti. Millise hinnaga hakkab seda siis üleval pidama Eesti riik, kui juba praegu on riigieelarvega üks igavene häda igast otsast ja tööealise elanikkonna hoogsa arvulise vähenemise tõttu ei lähe lähima 30 aasta jooksul päris kindlasti siin midagi paremaks?

RB-teemaline „Suud puhtaks” ERRis oli saade, mis oleks võinud ju veenda RB otstarbekuses, aga ometi ei veennud. Veensid ikka endiselt vaid seal sõna saanud kriitikud, kellel olid argumendid. Päris argumendid, mis tuginesid juba varem avaldatud statistikale, teistele uurimustele, majandus- ja geoloogiateadusele ja mida on seega võimalik kontrollida. Oma silmaga vaadata ja veenduda.

RB pooldajate suust ma selle tasemega argumente ei kuulnud. Valdavalt viidati RB asjus teostatud kahele uuringule: neilesamadele AECOMi ja E&Y omale, st neis uuringuis toodud andmetele. Seda ühte ja sama ratast muudkui vändati ja vändati. Aga vabandust, see on ju see mehhanism, et ma ise tellin uuringu, andes selleks lähteandmed, mille põhjal see uuring siis jõuab niisuguste ja naasuguste järeldusteni, ning siis ma muudkui viitan sellesama uuringu (lähte)andmetele, mis on lühemat või pikemat teed ikkagi seotud minu enda kirjutuslauaga.

Ei veena. Tahaksin kuulda ka projektiväliseid reaalseid andmeid. Mõne selle projektiga seostamatu isiku või instantsi esitatud sõltumatuid fakte, sõltumatut statistikat, mida ma saaksin guugeldada, oma silmaga näha ja siis oma kujutluseni jõuda, kuidas asjad on või ei ole.

Häiriv, väga häiriv on aga populistlik lollitamine Rail Balticu reisijateveo teemal, samal ajal kui on juba nii palju kirjutatud sellest, kui tühiseks ja marginaalseks see reisijateveo osa RB-l üldse jääb. Ilmselgelt aga ongi just reisijatevedu Tallinnast Berliini see präänik, mille abil kogu hulljulge projekt laiadele massidele maha müüa. See präänik maitseb hästi muidu isegi täitsa tarkadele inimestele, kes Rail Balticu teemat muidu eriti süvenenult pole jälginud, sest kas jaksad sa tänapäeval kõiki neid infovooge ometi jälgida.

Aga mis. Nende tahtmine ongi ju sündimas. Kogu sellest praegusest vahukloppimisest hoolimata see raudtee ju lihtsalt tuleb. Sest eks ole ju Eesti riik saanud juba selle eest mõned tähendusrikkad miljonid. Allkirjad on ju antud ning rühm isikuid, kes kogu selle mastaapse ürituse pealt ei soovi jätta oma miljoneid teenimata, küllap juba käed kokku löönud. Selliselt positsioonilt polegi ju õigupoolest enam vaja kedagi veenda.