Pressikonverentsil politseiametis osalesid Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda (vasakult), politsei sisekontrollijuht Raul Vahtra ning ameti reageerimis- ja valmisoleku büroo juht Marti Magnus. PEETER LANGOVITS
Politsei ametlik uurimine selgitas, et traagilise paadiõnnetuse mullu juunis Haapsalu lähistel põhjustas paadijuhi viga.
Politsei jagas ajakirjanikele äsja uurimise kokkuvõtte, millest selgus, et õnnetuse põhjustas asjaolu, et paadi juht lasi suurel kiirusel liikunud paadi roolist lahti. Paat tegi seetõttu järsu pöörde ning sellest tekkinud jõud paiskas mehed paadist välja.
Paadis olnud Renee Kark uppus ja Tarmo Kammer lämbus pärast paadist vette kukkumist kiiresti. “Õnnetus juhtus seetõttu, et paadiroolist lasti suurel kiirusel lahti ja mehed paiskusid paadist välja vette,” ütles politsei sisekontrollijuht Raul Vahtra pressikonverentsil.
“Paat tegi kannapöörde ja mehed paiskusid välja, kuna paat liikus kiirusega 54 km tunnis, kokkupõrkest veega olid mehed uimastatud,” märkis Vahtra.
Vahtra lisas, et mehed said väljapaiskumisel kehavigastusi, tõenäoliselt kukkusid paadi lipumasti ja paadiparda vastu. Vahtra märkis, et uimastatud mehed ei suutnud vesti avada, üks politseinikest avas, aga ei suutnud välja lasta üleliigset õhku, mistõttu politseiametnik lämbus.
Vahtra kinnitas, et uurimine selgitas välja, et paat ja päästevahendid olid korras. Miks paadi juht roolist lahti lasi, seda uurimine kindlaks teha ei suutnud. Vahtra märkis, et kuriteo kohta tõendeid pole, samuti pole põhjust arvata, et mehed oleks läinud tülli.
Vahtra ütles, et politsei- ja piirivalveamet endal mingit süüd juhtunus ei näe.
“Paadi meeskond oli paadi omapäradest teadlik. Nad teadsid, et paat teeb järsu, kui rool lahti lasta. Üks meeskonnaliige oli väga kogenud, väljaõppe taha asi ei jäänud, miks ta käed lahti lasi, me ei tea,” ütles Vahtra.
“Praegu ei saa kinnitada, et politseiamet oleks õnnetuses süüdi, sest tehnikavahendid olid korras. Ma ei usu, et amet oleks saanud õnnetust kuidagi ära hoida. Küll saame õnnetusest õppida, osta moodsama tehnika ja päästevahendid, tulevikus on merel partrullimine kordades turvalisem,” märkis Vahtra.
2016. aasta 28. juunil kella 19.15 ajal leiti Voosi kurgus kaldast paari kilomeetri kaugusel Haapsalu politseijaoskonna mootorpaat. Paadi mootor töötas, paat tiirutas koha peal ning meeskonda selle pardal ei olnud. Kella 19.45 ajal leiti paadi lähistelt uppununa üks piirivalvur ning kella 20.05 ajal ka teise ametniku surnukeha. Üks hukkunutest oli üleminspektor Tarmo Kammer, kes töötas Lääne piirkonnas piirivalvurina 1996. aastast alates. Teine hukkunud ametnik oli komissar Renee Kark, kes töötas piirivalvurina piirivalve loomisest alates 1991. aastal ning sellest suurema osa Haapsalu kordonis.
Muudetud pealkirja kell 17:54, 12. mail.
usume, et maakera on lapik
on bossil järgmine kindrali tärn terendamas
Ikkagi õpetamise ja instrueerimise viga. Oleks kas või kolm korda merele viidut ja näidatud:”TEE NII; NAGU MINA!” Aga ülemustel vaja muudki teha kui kogemusi edasi anda. Suusõnaline jutt ja “kuiv” trenn klassis on vajalik küll, aga sellele peab järgnema ka praktiline õppus reaalses keskkonnas.
Selles õnnetuses on süüdi politseiülemad alates Peadirektorist ja lõpetades igasuguste ametniketsuradega, kes peavad mitte ainult nõudma, vaid ka õpetama ja kontrollima!
paat peab võtma rooli lahtilaskmisel uuesti sirgjoonelise liikumise, kui rool õeiti reguleeritud on
See on hüdraulilise roolimehhanismi puhul nii, trossiga mehhanismi puhul (mis antud laeval oli) keerab mootor paremale ja siis jääb alus juba tsentrifugaaljõul keerlema, kuna roolimehhanismil endal pole jõudu, mis selle tagasi otseks keeraks.
Hakkab pihta?
PPA saadab merele mehe, kes ei oska ujuda ja kardab vett.
Kark ei osanud ujuda ja seda teadsid mitmed inimesed.
Loomulikult on PPA süüdi.
Kas maapeal pole enam midagi teha või.
Vaevalt, et keegi ta jõuga sinna ajas, pigem tahtis ikkagi ise. Arvestades ka juttu, et ta käis eraldi ujumistreeningutel, et SAR koolitus ja paberid ära teha.
Artikli pealkirjas olev väide ei vasta tõele. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga. PPA vastutab töövahendite olemasolu ja korrasoleku ning nõuetele vastava päästevarustuse eest, samuti selle eest, et ametnikud on läbinud selleks tööks vajaliku ettevalmistuse ja juhendamise. Kõike seda on PPA teinud. Õnnetused juhtuvad mõnikord vaatamata sellele ettevalmistusele, kuid teeme kõik selleks, et õnnetusi ennetada ja raskeid tagajärgi vältida.
Saame-saame, aru, et pead nii rääkima.
Eile oli teles väga huvitav lõik sel teemal, kust tuli välja, et hukkunud ametnikud EI OLNUD läbinud selleks tööks vajaliku ettevalmistust ja juhendamist — keegi polnud neid instrueerinud ja juhendanud isegi päästevesti kasutamise kohta!
Kommunikatsioonijuhti ei saa aga hetkel milleski süüdistada — tema teeb oma suhtekorraldaja/mainekujunda/spindoctori tööd väga hästi — valetab nii, et silm ka ei pilgu.
Kui nad koos välja kukkusid, kuidad surnukehad üksteisest nii kaugel olid? Tundub, et süüdlast on vaja, mis sest, et hauas. Väga kurb!
Vaata Postimehes või Delfis piirivalvekopteri pealt filmitud videot ja seda, kui suures ulatuses tsentrifugaallaine see keerutav paat tekitas. Üsna arusaadav, et selle tunni-pooleteise jooksul need surnukehad suhteliselt kaugele hulpisid.