Haapsalu muusikakool sai riigilt remondiks üle 70 000 euro

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Kroonid-eurod

Haapsalu linnavalitsus sai riigilt muusikakoolile 72 810 eurot kohalike avalike teenuste investeeringuid. Risti vallamajja lasteaiaruumide ehitamise projektile anti osa küsitud rahast, Lihula gümnaasium ja Haapsalu noorte huvikeskus jäid rahata.

Muusikakoolile antud raha kulutab linn hoone elektri- ja siseviimistlustöödeks.

Lääne-Nigula vald taotles endise Risti vallamaja kasutamata ruumidesse lasteaiaruumide tegemiseks üle 51 000 euro. Riigihalduse ministri moodustatud rahajagamiskomisjon märkis, et lasteaiateenuse kättesaadavuse parandamise projekte nad ei toeta. Kuna aga majas asub valla teeninduskeskus, loeti abikõlbulikuks küttesüsteemi rekonstrueerimise ja põrandate soojustamisega seotud kulud ja vallale pakuti veidi üle 30 000 euro. Selle pakkumise võttis vald ka vastu.

Lihula vallavalitsus taotles ligi 59 000 eurot gümnaasiumi õpikeskkonna arendamiseks, kuid sellele projektile raha enam ei jätkunud.

Neljandaks jäi 74 000 eurone Haapsalu linnavalitsuse projekt noorte huvikeskuse hoone parendamiseks, kuid see sai hindajatelt liiga madalad hinded.

Riigihalduse ministri moodustatud komisjon otsustas Eesti peale kokku eraldada ligikaudu 2,2 miljonit eurot kohaliku tasandi teenuste säästlikumaks korraldamiseks ning maakonna tasandil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmiseks.

„Elanike arvu, paiknemise ja liikumisharjumuste muutumine sunnib ka kohalikke omavalitsusi üle vaatama teenuste korraldust oma territooriumil. Mõnes kohas on võimalik koondada teenuseid väiksemale pinnale, teisel juhul aitab hoone energiaklassi parandamine saavutada kokkuhoidu ja suunata rohkem raha teenuste sisulisse arendamisesse,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb „Paljusid teenuseid saavad maakonnakeskused oma tegevusmahtu suurendades osutada ka naaberomavalitsuste elanikele. Selliste suurte ümberkorralduste tegemiseks saab riik pakkuda toetustega oma tuge.“

Enamasti oli kohaliku tasandi projektide puhul eesmärk vähendada hoone energiatarbimist. Vähem oli projekte teenuste ümberkorralduseks või teenuste pakkumiseks vajaliku pinna vähendamiseks. Näiteks sai Keila linn toetust kahe lasteaia köökide ühendamiseks, et edaspidi valmistada ühes köögis sööki mõlema lasteaia jaoks. Nii hoitakse kokku remondikulude ning tehnika soetamise arvelt, pikaajaliselt saavutatakse sääst ka kommunaal- ja personalikuludelt.

Maakondliku tasandi projektide puhul oli valdav eesmärk olemasolevate teenuste kvaliteedi parandamine. Silma paistis Pärnu linnavalitsus, kes sai toetust Pärnu erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskuses puudega täiskasvanute päevahoiuteenuse osutamise alustamiseks kogu maakonna klientidele. Põlva vald sai toetust keskraamatukogu fassaadi ja katuse soojustamiseks, mis teenindab maakonna kõikide valdade 34 raamatukogu. Hiiumaa spordikool sai toetust Kärdlas asuva maakonna ainsa täismõõdus staadioni korrastamiseks, et pakkuda põhikooli, gümnaasiumi ja spordikooli õpilastele ning harrastajatele kaasaegseid treening- ja võistlusvõimalusi.

Regionaalsete investeeringutoetuste programmist said toetust 37 projekti kõigist maakondadest. Programmi eesmärk on aidata kaasa kohalikul tasandil pakutavate teenuste senisest säästlikumale korraldamisele ning toetada keskusi nende teenuste pakkumisel, mille kasusaajateks on laiem piirkond. Toetusi anti hasartmängumaksu regionaalsete investeeringutoetuste programmist, mis võimaldab varasemast suurema toetusega ellu viia terviklikumaid ning suurema mõjuga investeeringuid. Maksimaalne toetuse summa on programmis 80 000 eurot ja nõutav omafinantseering vähemalt 25 protsenti. Järgmine taotlusvoor avaneb novembris 2017.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Anti Nöör
7 aastat tagasi

Jah, mis kasu on raha eraldamisest, kui remondiga alustatakse vahetult enne kooliaasta algust. Praegu ei ole piisavalt remondivabu ruume kus tunde läbi viia, ning õpetajad peavad käima õpilaste juures kodus tunde andmas!!! Mis KURAT toimub????? Kes selle s..a kokku keeras???